teisipäev, 22. juuli 2014

Beebiraamatute tellimine




Lõpuks on käes beebiraamatute tellimise aeg!

Kõik, kellele olen vahepeal kirjutanud, et andke märku, kui augustis veel huviline olete, on nüüd oodatud ühendust võtma.

Seekord on aga süsteem selline, et küsin raamatute puhul 15€ ettemaksu, et vajalik materjal kohale jõuaks. Kes sellega päri on, andke teada, annan vajalikud rekvisiidid. Ülejäänu tuleb tasuda raamatu valmimisel.

Raamatu info- ja sisufailide saatmiseks aga palun edastage mulle oma meiliaadress, sest FB lehekülg lubab millegipärast edastada ainult fotosid, kuid no raamatu sisu mul küll fotona olemas ei ole.

Raamatute eeldatavaks valmimisajaks on augusti keskpaik. Sõltub nüüd tellijate hulgast ja paberite kohalejõudmisest. Aga loodan, et usinad panevad end kirja.


Kairi

Sikile
 Lõppu lisan ühe raamatu, mille tegin ühele oma endisele õpilasele. On juba põhjust! Erilise stiili ja väga laia silmaringiga noor naine. Raamatu viisin ära laulupeol laupäeval ja oma tütre sai ta kätte pühapäeval! Hea, et ma ikka inimeste seast õigel ajal õigesse kohta trügisin. :)

pühapäev, 20. juuli 2014

Lutiketid

Ühel lõunal istusin viisakalt preili Pärle juures ja valvasin ta und (ta nõuab seda praegu väga järjekindlalt) ning uudistasin Pinterestist ideid. Ja nagu ikka leidsin ma midagi mulle ko-hu-ta-valt meelepärast. Seda vaid parimas mõttes! Nimelt bling-fancy-issandkuiilusad-lutiketid!Originaalleht asub siin, kuid kolmanda lapse sünni tõttu see naine neid kette hetkel ei tee. Ilmselt varsti jälle. :)

Foto: Baby Boutique Gallery
https://www.etsy.com/shop/BabyBoutiqueGallery?ref=exp_listing

Ja nagu ilmselt juba arvata võib seadsin ma oma tüdrukutega sammud Helmejaldjasse ja tegin seal riiulitele tuulutust.
Ma pole varem ehetega tegelenud ja no nüüd on viimane aeg. Vaatasin, uurisin, õppisin (mhmh, youtube õpetab päris kenasti), jätsin osad vajalikud jupid ostmata, läksin uuesti Helmehaldjasse ja otsisin vajaliku ning tadaaa...valmis sain! :)

Mul endal pole lutikette peres vaja. Enam. Aga küllap leiab mõne, kellel on.

Kui nüüd päris aus olla, siis tegelikult ei ole tegemist AINULT lutiketiga, sest see on lausa VIIS ühes variant: lutikett, käekett, kaelakett, juukseklamber või pross. No mida veel tahta! Kõigepealt paned lapsele keti luti külge, hiljem teed veidi juppideks ja paned ümber käe või kaela ja kaunistad veel juuksed ka ära. Suurepärane!
Ma pean nüüd leidma mõne pisikese naise, kelle peal neid kette katsetada ja kes ennast ilusasti pildistada lubab. 

Igatahes minu kolm esimest on sellised. Kui keegi mõnda endale tahab, võib teada anda. Hea kingitus katsikuks.








Käekett eraldi

Kaelakett ja juukseklamber/pross




reede, 18. juuli 2014

Elis & Vallo

Esimesed üheksa kooliaastat oli Elis minu klassikaaslane. Suurepärane sportlane (võrkpallur) ja tark matemaatik. Sellest viimasest ei saa ma siiamaani aru, kuidas see kellelegi väga meeldida saab. No muidugi mu kohutavalt pikaaegne pinginaaber Anet on ses osas omaette "ulme" aga ega Elis palju maha jäänud. :D

Aga abielusõrmused otsustasid Elis ja Vallo sõrme panna 17. juulil ja nii tegin neile pulmadeks ühe komplekti.

Alustasin juba pikemat aega tagasi kutsetest - keep it supersimple oli kindel soov. No peaaegu, super on liialdus. Kutsed on näha siin.
Nende juurde aga läks komplekt pokaalidest, küünlast, ametimärkidest, kohakaartidest, külalisteraamatust, lauaplaanist ja ümbrikukarbist. Kõik asjad kaunistasin tagasihoidliku kollase paelaga ja nii, et need kutsetega kokku sobiks.
Ametimärkide ilusa vormi eest ütlen tänud Leilale, kes mulle lõikerauda laenas.
Ja mis parata, tuleb tõdeda, et tuttavatele midagi teha on ikka teine tunne. Mida lähemale päev jõudis, seda kiftim tundus - nagu oleks enda pulmad. :)

Igatahes super-superpalju igasugust vajalikku õnne Elisele, Vallole ja väikesele neiule ka!










kolmapäev, 16. juuli 2014

Bordoopulmad

Bordoopulmad ei ole tegelikult mingil moel seotud ühegi pulma-aastapäevaga. Lihtsalt pulmade värv oli bordoo.
Komplekt küünaldest, albumist, külalisteraamatust ning kaunistatud pokaalidest, tordinoast ja -labidast. Kolm viimast toimetas pruut ise minuni.

Asjad ootasid oma valmimist juba pikemat aega, graafik on nii tihe. Vahepeal võtsin endale paar päeva puhkust ka, sest see emotional brakedown nagu Liisi mulle ühel korral külas käies kenasti ütles, tuli ka peale (st ta mainis, et mul olla selline nägu, et varsti midagi sellist tuleb). Kole-kole.

Igatahes küünalde, albumi ja külalisteraamatuga suurt muret ei olnud. Ei olnud tegelikult ka teiste asjadega. Küll aga oli huvitav nende oma asjade minuni jõudmine. Pruut tellis asjad minu aadressile, kuid need saadeti kolmandale isikule (oli vist maksja siis). Nalja kui palju. Käisin kaks korda postkontoris küsimas, kas on midagi juba jõudnud, mõlemad korrad vastati eitavalt. Kuidas teisiti saakski. Aga no pärast kuuajast sahmerdamist olid need ikka kohal. 
Gravex tegi muidugi tööd hästi ja tordinuga ning -labidas on supervahvad! Pokaalide puhul öeldi mulle küll kohe, et kuna neid on graveerija ennegi teinud, siis seda tüüpi pokaalidel ei lähe graveering pealt hästi matiks. Nii oli ka, kuid ainult kuupäeva osaga. Pokaale nurga alla keerates on küll kuupäev kenasti näha, kuid otse see kahjuks tõesti välja väga ei paistagi. Mis parata.

Pärast komplekti piltide pruudile näitamist soovis ta albumile ja külalisteraamatule veidi tagasihoidlikumat kaunistust ja nii võtsin ära lipsud ja lilled ja panin asemele ainult lipsud (pildid on küll tehtud algse variandiga).

Õnne Maarikale ja Robile!





teisipäev, 24. juuni 2014

Sinine komplekt

Saatsin paar nädalat tagasi teele ühe pikalt tehtud pulmakomplekti.
Algas kõik kahest asjast, mida eelnevalt juba näidanud olen: külalisteraamatust ja abielutunnistuse kaantest. Valged asjad, sinine pael ümber ja lisaks kristallpannal.



Pärast seda said valmis pulmakutsed. Ikka sinised, pitsi, paela ja pandlaga.


Ja nüüd valmisid ülejäänud pulmadeks sobivad esemed: kohakaardid, lauanumbrid, pudelisildid, ümbrikukarp ja kingikarbid.
Kohakaartide idee oli pruudil olemas. Näitas ta mulle ühte fotot, mis on pärit Kaia hobileheküljelt.
 


Leidsin sellised luige ja ümbriku lõikemotiivid veebist üles ja tellisin endale ka. Pruudile ju meeldisid. Kui need pärast pikemat sekeldust lõpuks kohale jõudsid, tegin proovitöö ja pärast arupidamist tegi pruut otsuse, et luikedele oleks mingit lisa vaja. Lisaks sai lõpuks see, et tegin kõigile silma ja noka musta värvi. Kohakaarte oli lõpuks vaja 103 ja nii värvisin ära 206 luike + 30 luike lauanumbrite jaoks. Luigemotiivid muide väntas seekord välja mul Maku. Ja ta tegi seda päris pikka aega. :)

Aga minu tehtud luikedega kohakaardid said lõpuks siis sellised:




Lauanumbrid tegin samas stiilis kohakaartidega. Sinised põhjad ja luiged peal.


Pudelisiltidega väga suurt muret ei olnud. Lõika, kleebi, pintselda ja töötle. Olemas! Printida lasin need kleebitavale paberile, et mingit hullu mässamist ei oleks! Mul endal on kodune värviline tindikas üsna...hmhm..vana, nii et mina käin värviliselt printimas Tartus Koopiakeskuses. Meeldiv teenindus ja hea kvaliteet! Igatahes seekord siis sellised:


Ja siis oli pruudi sooviks saada ka kinkekarbikesi, kuhu külalistele meene ja midagi head sisse panna. Kristel küsis, kas ma pisikesi karpe ka teen? No teen ikka aga 103 pisikest karbikest on ehmatavalt suur kogus ja kokkuvõttes tuleks nende voltimise-kleepimise-lõikumise hind piisavalt pirakas. Usin, nagu ma aeg-ajalt olen, otsisin alternatiive ja ei ole asja, mida Hiinast ei leiaks! Neil seal sellised toredad masinad olemas, millega saab laserlõikust teha ja pärast läbirääkimisi, hinnapakkumisi, korduvaid meeldetuletusi, millele nad muide ÜLIkiirelt vastasid, jõudsid tellitud kingikarbid pärale! Tükihind tuli ikka kõvasti soodsam kui siin ise midagi tehes. Ja kuna nad käkerdasid tegelikult ühe põhjakinnituse mõõdu ära, siis lubasid järgmisel tellimusel suuremat allahindlust teha! Nüüd on siis vaja veel vaid keegi leida, kes endale ka sääraseid karpe tahaks. :D 
Muidu karbid jõudsid kohale pisikeses pakendis ja kokku panna ei ole neid üldse keeruline. Võtab aega. Kinnitamiseks mõeldud pael pandi ka rulliga kaasa.

105 kinkekarpi jõudis kohale just sedasi. Pisikesed, eks.

Siis üheks sooviks oli saada pokaalid, aga kaunistuseks soovis Kristel ehk midagi pitsiga, sest see meeldivat talle väga. Mis seal ikka - kõik on võimalik! Pokaalid said siis ümbritsetud pitsi ja paelaga ning üles äärde lasin graveerida ka initsiaalid. Mujale graveeringut lihtsalt mahutada ei saanukski.



Siis veel ka karp, mis oleks kutsetega sarnane ja kuhu külaliste heade soovidega kaardid sisse mahuksid. Sinine pole ilmselgelt selline kriiskav, nagu siin pildil, aga ma ei suuda kuidagi oma kaamerat korda timmida, et pildid tuleks sellised, nagu tahan! Pean hakkama ilmselt enesetäienduskursusi võtma. Fotograafia alal seekord.


Ja lõpuks kirjutas paar nädalat enne pulmi pruut uuesti, et tahaks ikka lauaplaani ka kõige juurde, sest külalisi on palju ja kes jõuab kolmteist lauda kõik läbi käia, et oma nime otsida. Nii ma siis suundusingi esiti pildiraami järele ja siis juba hakkasin stiililt teiste asjade sarnast lauaplaani tegema. Viisakas, ilus, nagu tuhanded teised sarnased googeldades leitavad lauaplaanid. Siiski vaid Kristeli ja Rasmuse oma. :)



Palju-palju õnne Kristelile ja Rasmusele!
Tänan pika koostöö eest!