esmaspäev, 17. detsember 2012

Preili album

Sain eelmisel nädalal ühelt meeldiva suhtlemisega naiselt tellimuse tüdruku albumi tarbeks. Küsis ta midagi sellist, nagu miniraamat välja nägi. Otse loomulikult oli mul ju aga sellega seoses paberipuudus ja veel loomulikumalt ei olnud kummaski kaupluses, kus ma enne neid kenasid pabereid otsimas käisin, neid enam olemas. Kui on jõulud, siis on ikka kõik täiesti jõulud - mingist roosast või sinisest ei maksa unistadagi, ikka puna-rohe-triibu-kuuseline kõik. Taipasin siiski eelmisest tööst ribad alles jätta ja nii siis saingi ikkagi albumi kaanematerjali kokku. Loll võid olla, kaval PEAD olema! :D
Aga album ise on A4 mõõdus, sees 25 lehte + kalka. Loodetavasti toob kellelegi siis palju rõõmu :)






Päkapikuisa

Reno rühmal on lasteaias jõulude ajal kombeks lapsevanematele üks etendus valmis nikerdada. Seekord oli tal selle tarbeks vaja päkapikuisa kostüümi. Tegin siis ühe valmis. Tegin eile pildid ära ja no ma ei saa aru, miks tal küll liha kondi külge ei kasva?? Ma võiks temaga ainevahetuse ära vahetada :D Selline kilumarist päkapikuisa siis.
Aga sain oma overloki võimeid kombata - kiitus, jäi seekord terveks! Jess! Nii et saab teinekordki midagi nokitseda veel.
Enda arvates nägi Reno välja nagu Jõuluvana :)

teisipäev, 11. detsember 2012

Pokaalid

Mainisin, et mulle teadaolevalt peaksin lähipäevil saama ühe tellimuse. Sain ka ja nüüd on töö valmis.
Üle pika aja väike pulm. :)

Pruut tellis nimelt pokaalidele kaunistuse. Algselt arvasin, et ta soovib kahte pokaali nagu ikka, aga lõpuks toodi mulle neid tervelt kuus. Neli tükki peaksid minema kingituseks.
Soov oli saada pisut lillakat tooni lilledele juurde ja et lilli ei oleks väga palju. Sai seda arvesse võetud ja vastavalt sellele siis ka kaunistused tehtud.

Kuna leppisin käsuliini täitjaga (pokaalide minunitoimetajaga) kokku, et teen noorpaarile kokkusobivad pokaalid ja teised sellised, kus lilled oleks kõik ühel küljel, tekkis siin ka väike "kala". Nimelt olin valmis teinud ühe pokaali ja avastasin, et pokaali jalas tundub olevat ringjas mõra.  Katki see ei ole, aga julgen oletada, et pokaali jalg ja pokaal ise püsivad seal vist küll ausõna peal.Seega tegin kindluse mõttes veel ühe samale küljele kaunistustega pokaali ja ülejäänud said siis parempoolsete lilledega ilukuuri. Loodetavasti jääb noorpaar rahule ja pulmad tulevad ilusad.

Noorpaari pokaalid

Nimekaim :)

Kollektsioon

Õnne Kairile ja Veikole! :)

esmaspäev, 10. detsember 2012

Jõulukingid

Teine advent selja taga, jõulud lähenevad kiirelt.

Sain oma kuldkliendilt (võin Kertut uhkusega sedasi kutsuda) uue tellimuse jõulukaartide valmistamiseks. Luges ja arvutas oma kaardisaajad kokku ja sai neid "esialgu" kümme. :D No hästi, esialgu tegin valmis kümme kaarti. Vähemalt nende pärast ei pea Kertu tänavu pead murdma. Sellised nad said.













Lisaks sellele tegin ka Kristi emmele ühe märkmiku, mis ka jõulukingina paki sisse läheb. :)
Oh seda jõulu küll.

Coptic binding köide ja sees 80 lehekülge.
Tean, et õhtul peaks mulle üks tellimus veel tulema. :) Nii et näete varsti seda ka.

Ah jaa. Sain valmis Rebeka jõulukleidi, mida kolmapäeval kasutame (siis saab ehk ka mõned pildid) ning Reno päkapikuisa kostüümilt on puudu veel vaid krae. :) Nii et pisike õmblusülevaade tuleb...varsti.
Kohtumiseni!

kolmapäev, 28. november 2012

Miniraamatud

Minu tutvusringkonda on tabanud pisike beebibuum. :) Kuuest lapseootel emast on oma väikeste inimestega kohtunud tänaseks kaks - mõlemad umbes nädala jagu enne eeldatavat sünniaega. Üks ootab detsembri keskpaika, kaks tuleva aasta algust ja ühel naisel on sünnitustähtajaks pandud tänane päev. :)

Niisiis oma kauaaegsele tuttavale otsustasin pisikese kingituse ära valmis teha, kuna on lootust lähiajal (kahe nädala jooksul ikka) uut kodanikku tervitada. Läksin sel korral jälle millegi teistsuguse teed. Kui tahta, võiks töö miniraamatuks lugeda.

Teatavasti on toredad katsikukingitused beebide sünniraamatud ehk siis need, kuhu saab kirja panna beebi arengu kuude kaupa või aastate kaupa või kuidas iganes, sõltuvalt raamatust. Otsustasin teha kahest ühe - miniformaadis raamatukese, milles paremale lehele käib lapse möödunud elukuu kohta foto ja vasakule lehele saab kirjutada lapse kaalu, pikkuse, peaümbermõõdu, uneajad, lemmikasjad ja muutused. Selline hästi kokkuvõtlik raamatuke, mille saab hiljem kas näiteks endale jätta või lapse üheaastaseks saamise puhul vanavanemale kinkida. Mida aga soovitakse. :) Formaadilt on ta pisem kui A5 - 16x18,5 cm.

Kuna ma esimese töökese tegin prooviks, siis esimene valminud raamat jääb meie perre. :) Pisipreilil on küll aasta ja mõned kuudki elatud, kuid Võrus elavale vanaemale on jõulukingitus sellega olemas.
Teise raamatu, mis siis nüüd loodetavasti lähiajal kingiks rändab, tegin pisut teistsuguse tehnikaga. Nimelt jätsin lehed vasakult poolt vabaks, st lehed ei kinnitu pealmise kaane külge. Tundub, et nii on sellega parem opereerida. Ja väikese detaili seotava lipsukese näol lisasin ka - saab raamatu kinni köita.
Said nad mõlemad aga üsna armsad. Nüüd jääb üle vaid kannatlikult oodata!

Vasakpoolne kingiks, parempoolne meie vanaemale

Meie vanaemale

Näited siselehtedest
Uuele sündivale kodanikule. Arusaadavalt tuleb tüdruk. :)

Raamat lahtiselt
Raamat lahtiselt, esikaanele kinnitamata
 Kohtumiseni! :)

esmaspäev, 19. november 2012

Raamat juubeliks

Nagu ma eelmises postituses mainisin, sain töö juurest tellimuse töökaaslasele raamatu tegemiseks. Nimelt tuleb imelisel algklasside õpetajal Sirjel 60 aasta juubel ja direktriss ja sekretär genereerisid siis idee, et võiks talle kinkida mõne salmiku moodi asja, kuhu kõik töötajad (kes soovivad) saaksid sisse kirjutada Sirjega seotud mälestusi või lihtsalt lisada talle sinna mõne hea sõna. Sama saaksid teha ka need inimesed, kes talle näiteks koju õnne soovima lähevad. Edasi saaks Sirje raamatut kasutada kuidas ise heaks arvab: salmiku, külalisteraamatu, heade mõtete raamatuna vms.

Igatahes raamat sai punase-valgekirju, minu arvates piisavalt stiilne ja liigsete vidinateta. Kaanele lisasin sisse ühe salmikese. Kokku on raamatus 80 lehekülge - kirjutajatele peaks piisama :)









Raamatud

Ühe salajase projekti tulemusena nikerdasin valmis pisikese raamatukese. Nimelt ostsid sugulased endale korteri, tegid seal korralikult remonti ja kolisid nüüd lõpuks sisse. Kuna perenaine oli hästi tubli blogija, tekkis mul mõte, et kõik nagunii ju netist blogi ei loe, see võiks neil kuidagi raamatuna ka alles olla. Sain siis sugulase õdedega kokkuleppele, et kui nad käivad remondis abis vms, siis võtavad sealt pisut tapeeti kaasa, et saaksin kaaned sellega kaunistada. Neil õnnestus see päris hästi. :D Üks tehnika oli "Mul oleks seda tapeeti vaja. Saaks jõulukingitusi pakkida." ja teine tavaline vist-pistan-selle-jupi-kuhugi-põue. Seega tapeedi sain ma kätte. :D
Ja siis ühe õe abiga õnnestus mul see blogivärk ka värviliselt välja printida, sest pilte on ju ikka mõnusam värviliselt vaadata ;)
Nii et suured tänud minu häädele abilistele!
Esialgu sai siis raamatuke selline. Aga mul on plaan sellele veel üks väike lisa teha. Mitte küll enam mingi kokkuvõttena, vaid ühe teise vidinana. Sellest siis, kui see valmis.


Tapeet elutoast. Nime ja aadressi jätan saladuseks :)
 


Osake poisi toast




Teiseks sain töö juurest tellimuse sünnipäevaks üks salmiku moodi raamatuke kokku panna, et töökaaslased saaksid kolleegi juubeliks sinna häid sõnu kirjutada. Mõte oli hea ja ma otsustasin proovida midagi teistsugust. Teist köidet seega. Et raamat jääks väljast nagu päris raamat kohe, ei mingeid köitmisjälgi jms.
Esialgu sain siis midagi peaaegu valmis ja otsustasin lehe servasid natuke trimmida ja muidugi tegin seda nii kõveralt, et esimesest tööst sai lihtsalt minu katseobjekt ja nüüd on mul olemas oma kokaraamat. :D Alustasin juba retseptide kirjutamisega. Aga üks korralik raamat valmib tänase päeva jooksul ja homme postitan selle fotod ka siia. Seniks näide minu uuest kokaraamatust (kaanele otsustas pere noor preili pisut pastakakaunistusi ka teha - ju oli tema arvates liiga igav). :)






esmaspäev, 12. november 2012

Kuldpulmadeks

Minu mõnusa töökaaslase Anne vanemad pidasid tänavu oma 50. pulmaaastapäeva. Oh seda rõõmu, kui nii kaua on koos elatud! Ja fotodel nägid nad nii armsad välja, justkui armastus kestaks ikka veel edasi. Ma tahaks ka kunagi sellist pidu pidada. :)

Et aga selle vahva peo fotosid kenasti säilitada, palus Anne fotoalbumit. Otsustasime beezikate toonide kasuks ja sisse sai sinna lausa 60 lehte. Tema pakkus vahemikku 50-70, ma valisin kuldse kesktee. Ma ei ole nii paksu albumit varem teinud ja tegelikult huvitab mind ennastki, kuidas see hoidma jääb ja milline fotodega välja näeb. Igatahes peaks varsti albumis ilutsema 60 imeilusat fotot tähtsa päeva meenutusest.

Papsi nimi oli muide ülikift, ma ei ole sellist varem kuulnud: Taadu. :D

Aga selline ta sai.