Teisipäev, 24. juuni 2014

Sinine komplekt

Saatsin paar nädalat tagasi teele ühe pikalt tehtud pulmakomplekti.
Algas kõik kahest asjast, mida eelnevalt juba näidanud olen: külalisteraamatust ja abielutunnistuse kaantest. Valged asjad, sinine pael ümber ja lisaks kristallpannal.



Pärast seda said valmis pulmakutsed. Ikka sinised, pitsi, paela ja pandlaga.


Ja nüüd valmisid ülejäänud pulmadeks sobivad esemed: kohakaardid, lauanumbrid, pudelisildid, ümbrikukarp ja kingikarbid.
Kohakaartide idee oli pruudil olemas. Näitas ta mulle ühte fotot, mis on pärit Kaia hobileheküljelt.
 


Leidsin sellised luige ja ümbriku lõikemotiivid veebist üles ja tellisin endale ka. Pruudile ju meeldisid. Kui need pärast pikemat sekeldust lõpuks kohale jõudsid, tegin proovitöö ja pärast arupidamist tegi pruut otsuse, et luikedele oleks mingit lisa vaja. Lisaks sai lõpuks see, et tegin kõigile silma ja noka musta värvi. Kohakaarte oli lõpuks vaja 103 ja nii värvisin ära 206 luike + 30 luike lauanumbrite jaoks. Luigemotiivid muide väntas seekord välja mul Maku. Ja ta tegi seda päris pikka aega. :)

Aga minu tehtud luikedega kohakaardid said lõpuks siis sellised:




Lauanumbrid tegin samas stiilis kohakaartidega. Sinised põhjad ja luiged peal.


Pudelisiltidega väga suurt muret ei olnud. Lõika, kleebi, pintselda ja töötle. Olemas! Printida lasin need kleebitavale paberile, et mingit hullu mässamist ei oleks! Mul endal on kodune värviline tindikas üsna...hmhm..vana, nii et mina käin värviliselt printimas Tartus Koopiakeskuses. Meeldiv teenindus ja hea kvaliteet! Igatahes seekord siis sellised:


Ja siis oli pruudi sooviks saada ka kinkekarbikesi, kuhu külalistele meene ja midagi head sisse panna. Kristel küsis, kas ma pisikesi karpe ka teen? No teen ikka aga 103 pisikest karbikest on ehmatavalt suur kogus ja kokkuvõttes tuleks nende voltimise-kleepimise-lõikumise hind piisavalt pirakas. Usin, nagu ma aeg-ajalt olen, otsisin alternatiive ja ei ole asja, mida Hiinast ei leiaks! Neil seal sellised toredad masinad olemas, millega saab laserlõikust teha ja pärast läbirääkimisi, hinnapakkumisi, korduvaid meeldetuletusi, millele nad muide ÜLIkiirelt vastasid, jõudsid tellitud kingikarbid pärale! Tükihind tuli ikka kõvasti soodsam kui siin ise midagi tehes. Ja kuna nad käkerdasid tegelikult ühe põhjakinnituse mõõdu ära, siis lubasid järgmisel tellimusel suuremat allahindlust teha! Nüüd on siis vaja veel vaid keegi leida, kes endale ka sääraseid karpe tahaks. :D 
Muidu karbid jõudsid kohale pisikeses pakendis ja kokku panna ei ole neid üldse keeruline. Võtab aega. Kinnitamiseks mõeldud pael pandi ka rulliga kaasa.

105 kinkekarpi jõudis kohale just sedasi. Pisikesed, eks.

Siis üheks sooviks oli saada pokaalid, aga kaunistuseks soovis Kristel ehk midagi pitsiga, sest see meeldivat talle väga. Mis seal ikka - kõik on võimalik! Pokaalid said siis ümbritsetud pitsi ja paelaga ning üles äärde lasin graveerida ka initsiaalid. Mujale graveeringut lihtsalt mahutada ei saanukski.



Siis veel ka karp, mis oleks kutsetega sarnane ja kuhu külaliste heade soovidega kaardid sisse mahuksid. Sinine pole ilmselgelt selline kriiskav, nagu siin pildil, aga ma ei suuda kuidagi oma kaamerat korda timmida, et pildid tuleks sellised, nagu tahan! Pean hakkama ilmselt enesetäienduskursusi võtma. Fotograafia alal seekord.


Ja lõpuks kirjutas paar nädalat enne pulmi pruut uuesti, et tahaks ikka lauaplaani ka kõige juurde, sest külalisi on palju ja kes jõuab kolmteist lauda kõik läbi käia, et oma nime otsida. Nii ma siis suundusingi esiti pildiraami järele ja siis juba hakkasin stiililt teiste asjade sarnast lauaplaani tegema. Viisakas, ilus, nagu tuhanded teised sarnased googeldades leitavad lauaplaanid. Siiski vaid Kristeli ja Rasmuse oma. :)



Palju-palju õnne Kristelile ja Rasmusele!
Tänan pika koostöö eest!

Kolmapäev, 18. juuni 2014

Fotograaf Gessule

Oma pulmatoimetuste vahepeale on teinekord väga suur tahtmine midagi muud teha. Nii siis tuligi appi Gessu (täitsa ise, mitte mingi minu hookus-pookuse peale), kes küsis kinkekaarte. Uudistasin siis tehtud variante nii siit- kui sealtpoolt merd ja panin paljudest headest mõtetest midagi omamoodi kokku.
Enne mõned näidised ja lõpuks valitud variant.



Lisaks kinkekaartidele tegin ka mõned CD/DVD ümbrised. Mõistagi valged - pulmahooaeg käib praegu usinalt absoluutselt igal rindel.
















Midagi Muhust

Mai lõpus tegin lasteaia lõpetamise puhul kolm raamatut lasteaiaõpetajatele. Läksid need Tartu Terakese õpetajatele. 
Kuna sealses lasteaias ja rühmas on rahvuslikkus au sees, sobis hästi Muhu mustriga kangas. Mitte küll kollane, vaid oranž. Peale panin rühma sümboli Silmaterakese ja sisu pani kokku usin lapsevanem Inga. 
Igas raamatus oli lapse vastatud küsimustega ankeet ja selle juurde kleepis Inga pärast fotod lastest lasteaeda minnes ja seda lõpetades. Alguses olid lapsevanemate tänusõnad õpetajatele ja lõpus veel iga rühmas käidud aasta kohta ka rühmapilt. Kõik kenasti ühes kohas, ja teate, need vastused olid kohati ikka ülivahvad! 
Inga loal panen mõned näited laste vastustest siia kõigile lugemiseks - anonüümselt muidugi. :)

Kelleks sa saada tahad, kui kasvad suureks?  - Spiooniks
Miks on vaja käia lasteaias? - Kodus ei saa olla, sest emmed ei luba, sest nad kardavad, et lapsed varastatakse ära.
Kelleks sa saada tahad, kui kasvad suureks? - Ma tahan selliseks saada, kes teenib raha nii et ei pea ära andma.
Milline sa oled? - Olen paks võrukael

Lapsesuu :D



Õpetajate luba foto kasutamiseks on olemas.


Teiseks Muhu kanga kasutuseks oli üks suur pulmaalbum. Pulmakutsed olid kollase Muhu mustrilise kangaga ja nii sai ka albumi puhul seda kasutatud. Album on sisuplokiga, mõõtudelt 35x24 cm.



Reede, 6. juuni 2014

Otsad kokku ja aitäh!

Käsitöö juurde jõuavad inimesed erinevalt - kes juba kooliajal üht-teist hästi osates, kes õppimise kõrvalt midagi teha püüdes, kes lastega koju jäädes tegevust otsides. Mina jõudsin sinna suuresti viimast teed pidi ja olen ütlemata rõõmus, et üldse jõudsin. Olen avastanud, et ma oskan palju rohkem, kui arvasin, ja mida ei oska, seda suudan õppida.

Tänaseks olen võtnud vastu otsuse, et põhitööks jääb "päris" põhitöö ja käsitööst saab mikrohobi. Ehk siis saadavale jäävad vaid asjad, mille tegemist väga-väga naudin ja mis pärast valmimist kellegi omaks võivad saada. Tellimusi nüüdsest vähemalt aastaks ei võta (vähemalt proovin mitte võtta).

Olen selle teema üle mõelnud tegelikult juba pikalt - jääda veel koju või minna tagasi, kas üldse minna tagasi? Tuleb tõdeda, et kui väga mulle ka nokitseda ei meeldiks, igatsen väga seltskonda ja noori. Ma ei ole kodune ema, kes küpsetaks ja kooks. Mulle meeldib küll jah kodus olla, aga iga päev ainult siin ei ole minulik. Nii siis on tööl asjad selgeks räägitud, plaanid paika aetud, lastele sügiseks lasteaiakohad otsitud ja nüüd on aeg enda ettevalmistuseks.
Pean tegelikult suutma ennast nüüd kiirelt uute suundadega kurssi viia (kas ma juba olen kunagi rääkinud, et tegelikult töötan koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, kolmandas kooliastmes, nende puberteediealistega, kes ühel päeval on hullult armunud, teisel kratsiks silmad peast, et jumala eest keegi õndsat und ei segaks, kolmandal tulevad lauldes klassi, sest päike paistab ju, neljandal vihastavad, sest palun vihikusse ka midagi kirja panna - oma telefoni nad mulle kontrollimiseks ju ei loovuta ja viiendal... jne jne). Grammatika on sama (no natuke ehk on vabamas kasutuses sõnu jm), õppemeetodid peaks aga moodsamad ja noorte jaoks köitvamad olema. Naer...ise ka ei usu, et nii peent juttu suudan rääkida. Praktika kujuneb absoluutselt teistsuguseks, ma tean, aga kõik, mis vaja, teen ma selgeks nii või naa!

Kokkuvõtteks oma mõne vahva aasta kohta: mul oli väga tore, sain kirja teel suhelda paljude erinevate inimestega ja õppisin meeletult palju (eelkõige oskan nüüd noori harida viisaka kirjaliku suhtluse alalt...reaalsed anonüümsed näited on nüüd ju ka olemas). Ma ei jäta käsitööd maha, lihtsalt lõpetan nii aktiivse tegevuse. Harin ennast hea meelega aga kindlasti edasi ja jään oma akrüülile ja lapselikult rõõmsameelsele stiilile truuks. 

Tänan kõiki, kellele ma mõne oma tehtud asjaga rõõmu sain valmistada ja palun väga-väga vabandust nende ees, kes nüüd suvel oma asju kahe nädala asemel kaks kuud ootasid (ja ootavad)! Ma imetlen Teie kannatlikkust ja püüan pisut kergemalt võtta. Te ei kujuta ette, kuidas aju iga õhtu genereeris, mis kõik teha oleks vaja ja kuidas preili Pärle seda tajus ja rõõmsalt tähelepanu endale nõudis, kui nägi, et ma jälle laua juurde suundun. Väga lahe, lapsed on vahvad indikaatorid. 

Blogi jääb avatuks ja huvilised ammutagu ideid ja püüdku ise järele teha. Kui tahate, küsige nõu - püüan vastata.
Nüüd veel mõned pulmatööde lõpuotsad (umbes kümne postituse jagu) ja üks beebiraamatu suurem hookuspookus ja ongi otsad koos. :)
Edaspidi soovitan Vikit ja Mailist ja Dreamlambi ja Paberipalavikku ja google otsingut. Kellegi leiab igal juhul ;)


Sügavalt suur kummardus blogi jälgijaile ja kallid-paid kõigile!

Nautige suve!


Kolmapäev, 4. juuni 2014

Virsikuline pulmakomplekt

Ühest pikka aega tagasi küsitud pakkumisest sai nüüd komplekt kokku.
Pulmavärv oli vahepeal muutunud roosast virsikuliseks ja kõik asjad said sellega kokku sobitatud. Virsikuvärvile lisandus veel kuldset ja valget.
Komplekt sai kokku ümbrikukarbist, šampusepudelist, lauaplaanist, lauanumbritest ja kohasiltidest.



Klassikaliste kohakaartide asemel meeldisid pruudile sellised, mille saaks virsiku sisse torgata. Otsis ta mulle netist näidise ja proovisin sarnaseid teha. Esimesed läksid muidugi aia taha, kuid kui mängu tuli sädelev kuldne, siis ma teadsin, mis materjali kasutada. Tartu Tasku keskuse kunstipoe ostsin sellest paberist kohe tühjaks.
Nimesildid said siis kullakarva. Hambaorgid värvisin ka pruudi soovil kuldseks. Otsad jätsin küll värvimata - igaks juhuks, sest ma ei tea, mis see värv seal virsiku sees muidu teeb.


Lauanumbrid tegin sarnased, kuldse ja virsikukarva paelaga. Pruut lubas need ise raamidesse panna, et neid oleks hea laual hoida.






Kohaplaan oli algselt plaanitud üsna peen, kuid pruut otsustas lõpus millegi lihtsama kasuks. Siiski sai ka see lihtsam väga kena. Sain selle kahte laudkonda ka pisut muuta, sest endiselt ei ole inimestel väga selge, kuidas see oma kohaloleku teatamise etikett ikka käib. Nädal enne pulmi öelda, et tulen, on mõne arvates täitsa OK. Igatahes sain asja parandatud ja hetkel kinnitatud.




Šampusepudeli kaunistasin akrüüllilledega ja virsikutooni armastajana on mul sellist akrüüli lillede südamikeks päris hea hulk.


Ja lõpuks karp, mis paistab esimesel pildil. Sisse tegin veel ühe nimesildi.


Palju-palju õnne nädalavahetuse pulmapeoks!