Jõulukaardid vol 2

Proovisin midagi teistsugust. Midagi selles heas less is more võtmes. Ja muidugi, mkm, mõte ei ole minu oma. Jälle! Ma olen üsna mõttevaba hetkel. :) Aga see-eest on teised tubli tööd teinud ja oeh kui palju ilusat loonud. Kiitus selle eest näiteks sellisele kohale nagu Lily Puss Cards. Sealt jõudsin ma erinevaid linke pidi muidugi veel põhjatumate ideedeallikateni aga no küllap ma neist räägin siis, kui midagi jälle loon.

Igatahes mõte kui selline meeldib mulle väga - vähem on rohkem. Ja ongi (teinekord). Võiks kutsetega ka seda stiili rakendada...peab proovima!

Aga esiti ühed sellesse teemasse kuuluvad jõulukaardid ja üks eksinud kilpkonn, mis mul ammu värvitud oli aga kaardile polnud jõudnud. :) Kaardid on kõik ülevalt lahtikäivad ja kõigi esipaneelid on eenduvad. Sain jälle oma seisma jäänud kahepoolset paksemat teipi kasutada. Ühtlasi pistsin jõulukaartidele peale säravaid kristalle, sest väike bling käib jõulude juurde ;)

Photoshop

Eellugu:

Gümnaasiumis käies sõbrustas mu kunagine hea sõbrants noormehega, kel oli arvutifännist sõber. Nii sain minagi temaga tuttavaks.

Pärast oma esimest arvutisoetamist on tema jäänud ka minu arvutite hooldajaks, korrastajaks jms. Tunneb oma tööd väga hästi ja kuulab alati mu täitsa hullud mured ära. :D Lahendab neid muidugi ka! Nii et kui kellelgi peaks Võru kandis arvutitega probleeme olema, soovitan pöörduda RUV kontorisse. Raamatupidamisteenuseid saab sealt ka.

Igatahes pani Uno siis kõik vajalikud ja mulle esiti vähem vajalikuna tundunud programmid arvutisse ja nii seisis ka Photoshop seal hea mitu aastat. Minu jaoks täiesti müsteerium, kuidas keegi üldse midagi aru saab, mis sellega teha tuleb. Mingite suvaliste joonte tõmbamine oli ka müstika.

Loobusin sellega tegelemisest ja paaril korral kaalusin lausa programmi kustutada laskmist. Aga siis... Poja Reno rühmakaaslase vanemad on ka asjalikud kõigetegijad ja Photoshop oli nende jaoks väga vahva abimees. Neil on ka oma fotostuudio: Saare talustuudio. Pole sinna küll ise jõudnud, aga ehk kellelgi on huvi.

No vaatasin siis ka, et võiks ikka kätte võtta ja mõned lihtsamad asjadki Photoshopis ära õppida. Eriti veel seepärast, et Indrek jagas lahkelt minuga ühe hulga plaate Photoshopi õpetustega. Vaatasin neid kodus suu ammuli, et kas tõesti saab seda teha.. Ühte õpetust üritasin kohe muidugi järgi ka teha, aga pärast paaritunnist posserdamist loobusin - ei ole ikka viie minutiga selline käpp! :D

Plaadid on alles ja kui aega jääb, võtan korralikumad asjad ka ette. Ükskord!

Lugu:

Nüüd oma paar aastat olen Photoshoppi ikka üsna tihti näppinud ja avastanud seal hulga sellist, mille äraõppimine teeb pilditöötluse tõesti lahedaks. Või no mis lahedaks, põnevaks. Mulle meeldib. Mõnele kindlasti jälle mitte, sest see on ju kunstlik. Aga mis siis, kunst ongi kunstis kunsti näha. :)

 

Ja nüüd siis hiljuti jälle pinterest.com lehte uurides sattusin sünnipäevakutsete lehele (mida on seal ikka kõvasti rohkem kui üks). Kuna meie pere pisematel on sünnipäev olnud või alles ees, ei hakanud nende kutsetega kohe möllama. See-eest ühel vahval Helenel on pidu juba paigas ja muidugi saigi temast minu sedasorti katsetuse "ohver".

Helene foto on Liisu ja Miku pulmadest ja selle autoriks on Merle Värv. Pulma pildistas ta ka väga lahedalt - maru nobedalt liikus. Kord siin, siis juba seal..ja pildid olid võrratud.

Aga kutse ise sai seekord selline armas roosamanna. Ikkagi esimene täitunud eluaasta! :)

Kutse saab kas välja printida, meiliga saata või lausa fotopoes ilmutada lasta. Kvaliteet on sel üsna kõrge.

 

Sünnipäevaraamatud

Ja veel üks postitus tänasesse seeriasse :)

Esimesed tellitud sünnipäevaraamatud on ka olemas.

Kaanekujunduse osas sain vabad käed, sooviti vaid midagi valge-roosa-helelillaga. Kingisaajaid oli kaks, seega üks sai raamatu roosaga, teine helelillaga. Ja kuna tegemist on pikema aja jooksul kasutatavate "teostega", siis kaanekaunistus nii roosamanna-satsiline ei ole. Pigem minimalistlik.

Digipilte otsisin aga ka omajagu. No ei leidnud ega leidnud midagi ja siis äkki, nagu ikka, sattusin väga vingele lehele - mul on nii hea meel, et mõni ikka imeliselt joonistada oskab, super! Aga koht siis siin: Jade Dragonne. 

Lisaks mainin, et olen endiselt truu vesivärvidele. Proovisin ära küll ka need vinged Promarkerid, aga ei ole need mulle käepärased. St Peterburi akvarellid on ikka klass omaette. Piltidel on toonid küll tuhmid, aga päriselt kordi mõnusamad!

 

 

  

 

 

Sünnipäevaks

Üks sünnipäevakingi tellimus sai valmis: ehtekarp 25-aastaseks saanud naisterahvale. Tellijaks Liina, kellega me koos E STuudios kunagi laulsime.

Kuna võisin kingi teha juba ühe eelnevalt tehtud töö sarnase, siis nii tegingi. Juurde ka stiililt sobiv kaart ning valmis see saigi.

 

Pulmakomplekt

Ja pulmad ei kao ka talvel kuhugi. Mõned üksikud mahuvad sellesse aega ka. :)
Tegin pulmakomplekti Evelile ja Janekile: karp, küünal, pokaalid ja album. Värvideks valge-punane ja juurde pisut pitsi.

Eveli ja Janeki pulmakutse. Ei ole minu tehtud.

Eveli saatis mulle kutse näidise ka (tekst pole küll nende kutselt, kuid kutse ise on sama) ja sellest lähtuvalt tegin ka asjad. 

Ja üle pika aja nägin ka soovija reaktsiooni, kui ta asjadele järele tuli. Astus kööki ja tegi "haa" (no teate, nõnda, nagu pann praekartulitega kukuks maha ja pillaja ütleks õhku sisse ahmides "haa".. muidugi võiks ka kisada muid karme sõnu, aga esimene moodus on viisakam). Mina mõtlesin esiti, et panin vist nimega kusagil puusse või? No et kas on Evelin või Eveli või Eneli või mis nüüd sai... aga ei, talle hoopis meeldis. :) Väga tore, hea on teinekord ikka rõõmsaid inimesi näha!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jõulukaardid

Täiesti teemast välja sissejuhatus:

Ühel toredal septembrikuu õhtul sõitsime perega maale. Kuna parajasti raadiost midagi väga asjalikku ei tulnud, lükkas Maku meie võrratusse automakki (see on kassettmängijaga veel muide!!) täiesti suvalise autos olnud kasseti. Ise lindistatud loomulikult. Ja sealt hakkas kõlama jõululaule. Oooohjaah! Kõigepealt ma itsitasin, et no hakkab pihta, aga siis oli päris hea vahelduseks mõnda selgelt äratuntava teemaga meloodiaid kuulata.

Ühtlasi meenus mulle, kuidas ma päris esime OMA muusikaga kasseti sain (nagu see oleks olnud sajand tagasi): suvitasin pea iga aasta Tartu sugulaste juures ja nende suur vend Priit lindistas siis mulle ühel korral tühjale kassetile lugusid. Lood olid vist tema valitud, täpselt ei meenu, kuid mäletan sealt selgelt ainult ühte laulu: "Männer sind Schweine, traue ihnen nicht, mein Kind..." mhmh, saksa keel. :D Ja mul pole õrna aimugi, miks just see lugu mind kummitama on jäänud. :D Igatahes hea nostalgia.

Täiesti teemasse sisu:

Ja tegelikult ei olegi enam nii kaugel seegi aeg, kus need kauaoodatud kingijagamise jõulud käes on. Sellega koos tuleb ka kaarditegemise, -saatmise, -saamise aeg ja hakkasin tänavu juba pisut varem pihta. Kuna Piret avas ka kenasti Soomes taas oma butiigi (Piretti Putiikki), kus lisaks riietele pakub ka muud kaupa, siis tegin mõned kaardid suunitlusega need lombi taha saata. :) Et neil ka seal veidi teistmoodi oleks midagi.

Esimestel kaartidel on muide täiesti teadlikult tehtud grammatiline korduvviga ehk siis jätsin ära kõikide heade soovide vahelt komad. Et oleks silmale ilusam vaadata. Lihtsalt mainin, et ma TEAN, et need komad sinna tegelikult käivad. Nad on mul tallele pandud. :)

Hetkel läksid kaarditegemisel käiku samet-, pärlmutter- ja disainpaber ning lisaks kristalle, pärle, paelu.
Ja ühtlasi ei jäta ma ka seekord kaagutamata, et imelisi kaarte (ka jõuludeks) teeb endiselt Kristiina! Kaks esimest ideed on tema pulmakaartidelt.

Üks mitte-jõulukaart ka

Retseptikarp

Hea tükk aega tagasi uuriti minult, kas ma retseptikarpe ka teen? Selliseid, kus retseptikaardid sees on. No karpe teen aga retseptikarpe pole varem küll teinud. Aga mis seal ikka keerulist väga olla saab? Küllap saan hakkama. 

Sain soovijalt ühe pildi, milline karp talle silma oli jäänud, ja tegin mõningast uurimistööd. Netis on neid karpe tõesti omajagu (recipe box). Vaatasin mõned mulle meeldinud üle ja jäin mõttesse. Ikka kohe tükiks ajaks...kolmeks nädalaks. :) Beebiraamatute hooaeg tuli peale.

Aga see ei tähendanud, et mul karp peas tiksunud ei oleks. Iga päevaga hakkas südametunnistus järjest enam piinama, et oleks lõpuks vaja ikka ses osas ka midagi välja mõelda.

Igatahes võtsin siis asja ette ja proovisin esiti ühte varianti, mis kukkus üsna kehvasti välja. Et mitte enam koju ka mingeid plönne teha, otsustasin ikka asjaliku naiseliku armsa karbi kasuks.

Ah jaa, retseptikaardid sain ikka kõvasti varem valmis. Kuna tellija sooviks oli, et nii karp kui kaardid oleksid cupcake stiilis, siis kaardid said küll just selle sarja paberitele pandud. Karbi enese tegin aga pigem seda "ilusa ja naiseliku" stiili arvestades.

Pruuni-roosa kooslus oli ka tellija soov. Aga selline see sai.

Karp on mõõtmetelt 17x15x10 cm ja hetkel on seal sees 60 retseptikaarti: igas jaotises 10 kaardikest. Ja neid mahub sinna juurde, kaks korda sama palju vähemalt küll.