Tüdruku kleit

Kolasin eile lõuna ajal netis ja otsisin mõnda lihtsat kuid ILUSAT kleidilõiget, et ära kasutada ühed kangajupid. Tasuta lõikeid on ikka kuhjaga aga miskipärast need mulle suuresti ei meeldinud. No olid sellised nibin-nabin "midagi jääb puudu". Ja siis tuli mulle appi sõber pinterest.com. Juhuslikult jäi seal silma üks vahva kollane kleidike ja vot - selle pidin kohe järele tegema.

Panen kirja ka selle, kuidas ma seda  ise tegin. Laias laastus muidugi. Kuna ma esiti sellest mingit juhist teha ei plaaninud, et pildistanud ka tööetappe, aga peaks enam-vähem ikka aru saama, mida tegema peaks. Loodetavasti. Kui aga ikka väga segaseks läheb, eks ma siis pean uue kleidi tegema koos etapipildistusega. :D Seniks head katsetamist neile, kes viitsivad ette võtta.

Mõte olemas, hakkasin otsima lõiget, mida kasutada. Kuna olen ennegi õmblusmasinat kasutanud ja päris edukalt :D, siis tundus, et ega see ka väga keeruline olla ei saa. Seelikuosa on lihtsatest pikkadest ribadest ja tegelikult asusin hankima hoopis kehaosa lõikeid.
Kleidi otsustasin teha Pärlele, seega võtsin temalt mõõdud - tema muidugi üritas samal ajal mõõdulinti minult kätte saada ja kakkus seda kõikvõimalikel viisidel. Aga hakkama sain.
Lõpuks ma sest lõike otsisimest loobusin ja otsustasin midagi ise kokku panna. Peaks toimima küll (st minul ju toimis). Aga toonitan, et täpseid mõõte ma siinkohal anda ei saagi, sest ma ei mõõtnud kõike - TUNDE JÄRGI ÕMBLEMINE. Ausõna!
Fotol on siis lõigete variant umbes 68 cm pikkusele tüdrukule. Alumine paber on A4 mõõdus - et oleks aimu, kui vähe tegelikult lõiget vaja on :D

Mida vaja on:

• kahte värvi kangast (umbes 50 cm mõlemat - sellest PEAKS välja tulema. Mul olid mingid ostetud jupid - vist meeter mõlemat kangast).
• niiti-nõela
• elastikniiti (selline kummi moodi niit, pmst ongi peenike kumm)
• õmblusmasinat (ja overlokki, aga see ei ole kohustuslik)
• ühte suuremat nööpi lille südamikuks
• kääre kah natuke

Lõikest
Kuna ma tegin suuresti lõike umbes ja oma lapse mõõtude järgi, siis täpseid numbreid ei oska jagada. Milliseid mõõte aga vaja oleks:

• rinnaümbermõõt - selle järgi teha kleidi ülaosa. Kuna kumminiit hoiab kleidi vormis, siis teha lõige umbes 20-30 cm laiem. Saab selga venitada ikka.
• varruka pikkus - mõõtsin krae äärest soovitava varruka pikkuseni. Nii pikka varrukas siis tuleks ka lõigata - aga arvestada tuleb varruka otsa paar cm allakeeramisruumi, sama krae äärde.
• varruka laius - mõõtsin lihtsalt kaenlaaugust ümber käe ringi ja lisasin sinna siis puhviminemise varu umbes 5 cm. Suurematel võib ehk pisut rohkem sentimeetreid juurde lisada. Peaks vast piisama? 
• seelikuosa pikkus - põlveni või lühem, sõltub preili soovist ja vanemate sündsustundest :D
• kleidi ülaosa pikkus - mõõta umbes krae ülaosast rinna alla või natuke madalamal.

LÕIKAMINE - mina jätsin lõikamisel lahtistesse äärtesse ja umbes sentimeetrise õmblusvaru

Kirju kangas

• Lõika välja üks seljatükk (minul sai see tegelikult pildil oleva esiosa mõõduga), keskmine osa peab kinni jääma
• Lõika välja üks esitükk (aseta lõige lihtsalt kinnise osa kohalt paari cm jagu üle kanga, siis saab esiosa pisut kitsam)
• Lõika välja kaks varrukat (mina kasutasin jälle moodust, kus varruka keskosa on kanga kokkuvolditud osas - vähem lõigata). Varruka esi- ja tagaosa ei oma tähtsust.
• Lõika välja  seelikuosa - mina lõikasin 66 cm pika ja 17 cm laia riba - tegin nii suure, et see kleidi esi- ja tagaosa alaäärega sama pikk oleks.

Lilla kangas

• Lõika välja kleidi alaäär - 66 cm pikk ja 12 cm lai. Laiust nii palju, sest murdsin alaosa pooleks, et ei peaks alläärde õmblust tegema.
• Lõika välja vöö - umbes15 cm lai ja nii pikk, kui soovi on.. mul sai umbes 80 cm kanti. Selleks on hea ära kasutada mõnda kangajupi äärt vms..äkki leidub. :)
• Lõika välja kaks riba lille jaoks, jälle üsna tunde järgi. Nt minu kleidi lillel on 6 ja 4 cm laiused ribad, pikkust mõlemal 30 cm.
• Lõika välja kahekordse kangaga ringike nööbi katmiseks - pane nööp kangale ja lõika selle ümbert umbes 7 mm lisaga ring. Tunde järgi ikka. Aga olemas on ka vist mingid spetsiaalsed kangaga kaetavad nööbid - ei ole proovinud, ei oska kommenteerida.

TÖÖLE!
Overlokitasin varrukad esi- ja tagaosa külge. Selleks võib kasutada ka tavalist õmblusmasinat. Sama tegin kohe kleidi alaosaga - õmmelda kirju ja lilla kangas mõlemad ringiks kokku ja seejärel ühendada omavahel saadud kaks ringi. Lilla kanga puhul, nagu enne mainitud, voltige see pikuti kokku - jääb siis poole laiuse suurune kangas ja ei mingit allääre palistust!

Alaäär

 

Siis overlokitasin ära varruka otsad ja kaelaaugu. Kaelaaugu saab nüüd ühe korra alla keerata, umbes 2 cm jagu ja lihtsalt läbi õmmelda. Siis õmmelda või overlokitada kokku küljeõmblused ja keerata umbes 2 cm jagu alla ka varrukaaugud. (Kuna ma olen natuke laisk ja nii palju ei viitsinud möllata, tegin ise nii, et varrukate puhul keerasin enne selle 2 cm alla ära, õmblesin elastikniidiga ka üle ja alles siis õmblesin küjed kokku - siis ei pea selle pisikese ringja varrukaauguga möllama aga no siis ta ei saa ka poest-ostetud-riiete-ilus-varrukaauk, pisike õmbluskoht jääb sinna alla).
Õmmelda seelikuosa ülaosa külge - need peaks siis sama suured olema ühenduskohast. Kui ei ole, korrigeeri masinaga mõnda õmblust.

Ja siis on aeg vingel kumminiidil tööd teha. See on üks paras seebiooper muidugi. Mina kasutan seda elastikut nõnda, et kerin käsitsi selle poolile, pisut ikka pingutades ja siis masinasse. St tavalises õmblusmasinas siis üles jääb tavaline niit ja poolile elastikniit. Ja nüüd soovitan enne õmblemist mingi kangajupil katsetada, kas hakkab asi krussi kiskuma. Selleks on vaja pooli niidi tugevust lõdvemaks kruttida. Proovima peab :D Aga küll õnnestub. Esiti muidugi ei pruugi kohe trehvata aga lõpuks saab ikka korda. Pinguta pärast seda kummitniiti natuke kas või käsitsi. Kuidagi ikka krussi saab selle varrukaääre (aga see peab ikkagi venima!) 
Ja õmmelda sellega läbi siis varrukad, kaelaauk ja vöökoht. Lihtsalt õmbled pealtpoolt õmblused üle (varrukad ja krae) ja vöökoha võib õmmelda lihtsalt seest, nagu õmbleks kleiti uuesti kokku.
Nüüd on kleit valmis. :D Unustasin midagi ära?? Vast ei unustanud.

Varruka ots

Krae

Kleidi seljavaade

VÖÖ
Murra lõigatud kangariba pooleks, õmble ühest otsast ja pikast servast kinni ja keera teistpidi. Õmble masinaga hästi äärest vööots ka kinni (seda võib käsitsi ka teha). Pressi ilusti ära.

LILL
Mina tegin selle käsitsi - pmst on vaja mõlemad ribad kokku krookida ja siis üksteise peale õmmelda. Nööbile ka kangas ümber õmmelda - krookides või lihtsalt üle nööbi sik-sak meetodil käsitsi õmmeldes. Ausalt - ma seda õiget tehnikat ei teagi - tegin nii, et kangas nööbi ümber kenasti pingule jääks :D
Ja siis nööp vöö külge ja korras.
Ah jaa, lille servasid ma ei palistanud ega midagi, jääbki selline robustsem.

Vöö kinnitasin paari pistega selle lille alt kleidi külge ka, aga kõike kinni ei pannud, sest keskosa peab ju venima, aga kui vöö küljes, siis seda küll ei juhtu.

Valmis! :D

Märkmik

Tegin valmis ühe tütarlapselikult roosa märkmiku. Kõvad kaaned, formaadilt A5, sees 56 tühja valget lehte ja köidetud copti köites. Peale panin peegelpaberi ja ühe ilusa-ilusa mustrilise roosa paberi ning kaunistamisega ei liialdanud - roosa paber ise on juba vaatamisväärsus omaette. Paar kärtsumat roosat paela, tüdruku nimi ja üks topeltliblikas ka.

Loetamatud sõnumid

Pettumus missugune

Nonii.. pärast viimast tööd läksin reedel rahulikult maale. Täna, pühapäeval jõudsin tagasi, ja kui FB-sse logisin, leidsin sealt teate: "Kairi hobinurgal on 70 uut sõnumit". Aga teate mis -

MA EI SAA NEID LUGEDA! 

Uskuge või ei, aga postkasti logides oli seal uusi sõnumeid vaid kaks! Nii et kes iganes mulle facebooki ka ei kirjutanud - soovi korral palun tehke seda kas uuesti või veel parem, kirjutage otse meilile
kairitehtud@gmail.com

Tean, et sellist jampsi on juhtunud veel mõnel facebooki lehe omajal. Ma ei ignoreeri kedagi - vastal ALATI kõigile kirjadele. Selle eelduseks on vaid see, et kiri jõuab kohale!
Seega kõigepealt vabandan suhtlusvõrgustiku mittelollikindlust ja kordan - kes tundis millegi vastu huvi, kirjutage mulle uuesti. :)

Vahvat sügise algust!

Suur beebiraamat

Peaaegu kuu tagasi kirjutas mulle Katre, kes uuris beebiraamatu tegemise võimaluste kohta. See on see Katre, kes peab üsna populaarset blogi "Hele valgus". Tulevased emad ilmselt leiavad sealt üsna palju äratundmisrõõmu :).

Aga tagasi raamatute juurde: olen teinud siiamaani esimese eluaasta raamatuid, kus igal lehel lapse kasvamise üldandmed ja teisel pool koht pildi jaoks. Seekord leidsime kirjavahetuse käigus, et teeks midagi suuremat ja asjalikumat. Midagi sarnast poes müüdavatele aga ometi teistsugust - rohkem oma. :)

Kuna mul on kodus olemas kolm erinevat beebiraamatut (igal lapsel oma, mitte ühel lapsel kolm tükki) ja mitte ükski neist ei ole minu arvates päris parim (kui üldse, siis võiks kiita Anne Geddese oma; Puhhi beebiraamat on küll minu arvates üsna suur õnnetus - puudub päris palju huvitavaid elemente ja osade järjestus on ka kuidagi segane), siis võtsin vaevaks neist kõigist üks parem versioon kokku panna. Kasutasin ka kunagi beebiveebi ja osa ideid on pärit sealtki.

Igatahes tegin põhja, saatsin Katrele ülevaatamiseks ja ta valis siis välja, mida jätta ja mida välja võtta. Lõpuks sai raamat üsna mahukas - 40 lehte.

Tegin selle Katre soovil nii, et kirjutada saaks paremale ja vasakule jääksid kohad piltide jaoks. Kasutasin erinevaid mustrilisi pabereid - sai neist kolmandik kaks korda aga mahukam osa on siiski kõik erinevate paberitega.

Peale panin tüdrukuga digitempli, millel muutsin klotsil nimetähti (Photoshop on mu suur abimees). :) Ema-isa on tulevasel ilmakodanikul mõlemad K-tähega, seega kasutasin ka klotsil seda tähte, ning uue preili potentsiaalse nime esitäht on A, seega panin ka selle. Kui peaks juhtuma, et nimi tuleb mõne teise tähega, loetagu A-täht lihtsalt tähestiku esimeseks täheks.

Nüüd sain lõpuks raamatu ka köidetud ja see läheb ruttu-ruttu teele.

Rõõmsaid hetki emale-isale ja rahulikku tulekut väikesele preilile.

Update (veebruar 2014):
Uusi beebiraamatuid hetkel enam ei tee. Põhjendus asub siin.

Kaaned, kaart ja papud

Pulmas käidud ja palju ilusaid mõtteid meeles, otsustasin oma järgmised tööd ära lõpetada. Mõni tuli küll alles nädala alguses aga no uued asjad ON paratamatult alati põnevad.

Esiti siis ühed kaaned abielutunnistusele, mille puhul sooviti, et need oleks ühele varasemalt tehtud kaardile sarnased. Kõik muu oli teostatav, küsitavaks jäi vaid pandla olemasolu. Ja tänu minu oskuslikule oma asjades tuhnimise oskusele leidsin veel viimase kahe südamega pandla ka. Aga nüüd on küll kõik - tuleb uued tellida. :)

Teiseks tegin valmis ühed papud. Neid pole ka ammu heegeldanud. Päris mõnus oli. Tahtis neid Anette, kes eelmised tellitud papud katsikukingitusena päris vahvalt pudeliga ühendas. Näitan seda ka. Pudel siis Anette tehtud ja papud seal varsti vist juba aastavanused.

Anete kaunistatud pudel minu tehtud papudega
(märts 2013 nagu näha)

Värsked papud septembrist 2013

Teisipäeval küsis Kertu, kas ma jõuaks reedeks ühe ristimiskaardi teha? Jõuaks küll, ainult et mul polnud aimugi, milline võiks üks ristimiskaart olla. Ja muidugi tuli google appi. :) Tuleb tõdeda, et pulmakutsete ja sünnipäevakaartide osakaal on seal ikka kordi suurem. Aga no mõned mõtted sealt ikka sai ja ühe tegin siis järele ka. Nimeline ristimiskaart Marii-Loviisele. Värviks jätsin valge, sest nii ristimisel kui leeritamisel on selle värvi kasutamine kombeks.
Teine pähkel oli sisutekst. No jälle ei tea, mida ristimiseks soovitakse. Suuresti vist kirjutatakse kaartidele mõni salm või rida Piiblist, aga mul küll ühtegi sobivat kohe ette ei visanud (mis siis, et ülikoolis sai ühe kursuse raames Piiblit üsna usinalt loetud). Õnneks leidsin jälle täiesti suvalisest kohast ühe pasliku salmi ja nii siis seekord saigi üsna armas kaart tüdruku ristimiseks.
Ümbriku tegin seekord kaardile ka - sellise, nagu Liisu ja Miku pulmakaardilgi. Vahvam ikka kui tavaline poeümbrik.

Liisu & Miku

Kümnenda klassi lõpus (see oli juba üsna ammu), hulga juhuste kokkusattumisel, sain tuttavaks ühe väga särtsaka ja mõnusa Mare-Liisiga. Suhtleme siiamaani, vahest rohkem, vahest vähem, aga üksteise eludega oleme hästi kursis.

Suve keskel rõõmustas ta meid  teatega, et nad Mikuga (tegelikult Mihkliga) teevad oma kooselu ametlikuks! Hurraa!

Esiti asusime põgusalt kutsete täiustamisele. Põhjad olid neil olemas (ornament kutsel), vaja ainult kuidagi ilusamaks teha. Okei, kuna tubli Leila oli just hiljuti soetanud endale Sizzixi, siis muidugi arvasin ma kohe, et seda saaks ju imehästi ära kasutada. Ja kuna kiire oli sõna kõige otsesemas mõttes, siis läks mu hea Maku linna sobivat lõiketera ostma ja siis Leilalt masinat laenama. :) Tõelise koostöö tulemusena saime "kiire on" kohta päris soliidsed kutsed.

Pärast seda oli aega. Pulmavärvid olid neil kreemikas ja lilla. Leppisime kokku, mida ja milliste mõõtudega nad tahavad ning sain siis asjatama hakata.

Kuigi esialgu oli plaan teha küünlad lilledega, mil lillakad südamikud, jäi Liisule netis silma hoopis miski muu. Ma olen vaadanud isegi Tiina Pulleritsu töid - väga ilusad - ja leidis siis ka Liisu sealt ühe sellise töö, mis talle väga meeldis. No ütlesin, et võin proovida midagi sellist teha, saab kõik ikkagi ühest kohast. Leiutasin siin siis tehnoloogiat ja proovisin nii- ja naapidi aga lõpuks jäi peale ikkagi puhas šabloonivaba käsitöö. Tegin endale Photoshopis näidise ja vihtusin selle siis küünaldele joonistada. Polnudki kõige hullem ja ilus jäi ka.

Tiina Pulleritsu tehtud küünlad

Minu tehtud, midagi sarnast

Lisaks valmisid album ja külalisteraamat. Albumis kasutasin seekord musta sisuplokki (23x24,5 cm, 30 lehte). Seevastu külalisteraamatu sain teha jälle teistsuguse. Mõlkus mul siin juba pikemat aega meeles veel proovida seda eeltäidetud lehtede varianti. Lehtede tegemisega probleemi ei olnud, vaatasime üle, mida vaja, ja tegime ära. Aga kõige suurem häda oli rõngasklambrite kinnitamisega. Päris naljakas oli, kuidas me Makuga üritasime pihta saada, mismoodi neid siis ikkagi nõnda kinni saada, et nad kaante küljest ära ei kukuks. Kaasasolevad vidinad meid lõpuks ei aidanud. Õnneks on meil kodus olemas needitangid, Maku tõi enam-vähem sobivad needid ka ja nii ta siis tegigi minu valmistatud kaaned rõngastatuks. Oh, mis koostöö!

Külalisteraamat

Album

Lõpuks tegin asjade juurde ka ümbrikukarbi. Kuna külalisi tuleb eelduste kohaselt palju, sai ka karp suur. Tegelikult lausa nii suur, et kõik asjad mahtusid sinna sisse ka. :)

 

 

Lõpuks võiks selle töö nimetada ka mummuuputuseks, sest kaunistasin asjad paljude pärlitega. Aga mis siis, las uputab! :)

Mõnusat pulmapäeva asjaosalistele! 

Kuna meie saame ka selle pulmalaua taha istuda, panen kingituseks tehtud rahakaardi pildi samasse postitusse.

Esialgsest plaanist teha lillede ja ornamentidega kaart sai lõpuks liblikatega üllitis. Liblikate all olev ornament on nõelaga torgitud (võttis täitsa aega ja tõdesin, et on üsna jama, et sõrmkübarat majas pole). Muidu kasutasin pulmavärvidest lillat, lisasin peegelpaberi "võlu" ja natuke mummuuputust ikka ka. :)

Sees on kaardil rahatasku ja ümber tegin samas toonis ümbriku. Paelaga kinni ja valmis!

Pokaalid

Mehe töökohal (Wako Värkstuba) on homme juba üsnagi mitmes sünnipäev. Ma ei tea ühtegi teist erafirmat, kus oleks nii tore ja vastutulelik ülemus kui neil (tuttavad lihtsalt ei tööta erafirmades, sellepärast rohkem ei teagi :D). Üks enamasti ütlemata mõnus töötajate seltskond on seal muidugi ka. :) Siinkohal tervitan soojalt Olarit, kes aeg-ajalt minu blogi külastab ja seega need tervitused kunagi lõpuks ka kätte saab! :)

Et me isiklikult oleme tundnud nii mõnigi kord sealset vastutulelikkust, ütles Maku, et ma võiks teha ülemusele ja tema naisele firma sünnipäevaks pokaalid. Tükki küljest ei võta, seega otsustatud. Pokaalid graveerimisse ja kaunistada.
Lillede südamikud said rohekad, sest Wako logo on roheline ja tegemist on siiski enam sünnipäeva- kui pulmakingiga. Niisiis sellised vahvad pokaalid.

Pokaal juubeliks

Õnnestus mul lõpuks ära teha ka üks veinipokaal.
Nimelt siis tellimus 75-aastaseks saavale naisele sünnipäeva puhul. Üheks sünnipäevalapsele meeldivaks värviks oli lilla, seepärast said ka lillakad südamikud ja soov oli, et mida suurem pokaal, seda parem. Õnneks ma midagi sellist leidsin ka - XXL pokaal.
Graveeriti see seekord käsitsi ja härra tegi numbri kõrvale ka mingi oksakese. :) No hea küll, las siis olla.
Lilled juurde ja valmis!

Õnne Mammale!

Kaaned ja album

Piiale ja Taurile sai tehtud esimene suurem komplekt asju. Nüüd küsis Piia komplektile juurde ka abielutunnistuse kaasi. tegin need sama paelaga aga vot sama kangast enam leida ei õnnestunud. Siiski - muster on sees ja üldmuljena läheb kogu komplektiga kenasti kokku.

Ja siis kirjutas mulle Eda. Tahtis ta pulmapiltide jaoks albumit. Teravama silmaga inimesed näevad, et pulmad ei ole sugugi tänavused (erinevalt minu eelnevatest töödest) :D Seega album pulma-aastapäevaks. Lõpuks vaja ju need ilusaima päeva pildid kuhugi kenasti tallele panna.
Andis ta albumi tegemiseks üsna vabad käed. Ütles vaid, et albumil võiks olla midagi punast.
Võtsin siis kätte ja proovisin ära ka liimitavate kivikestega töötamise. Ja tuli hästi välja! Albumi punasel paelal seega Swarovski kivid (jeah - luksus). Ja köitmisel tahtsin ka proovida jämedama paelaga köitmist - jäi mõnus. Teen sedasi ilmselt teinekordki. 

Ilusat pulma-aastapäeva Edale ja Marekile!

Suur-suur küünal

Juba hea tükk aega tagasi kirjutas mulle Marge, et kas ma küünalt täispikkuses ka lilledega kaunistan. Ikka kaunistan.
Ja siis tuli vastus, et küünal tuleb veidi pikem - 40 cm. Okei.
Ja siis tuli teine vastus, et küünal tuleb veel veidi pikem - 60 cm. Okei.
Esiti tundus suur aga no pole hullu. Ja kui ma selle kätte sain ja karbist välja võtsin...see polnud lihtsalt suur, see oli SUUR! Ausalt!

Ja pärast kõigi eelnevate tööde lõpetamist võtsin siis selle tegemise käsile. Oeh, te ei kujuta ette, kuidas ma võimlesin, et küünalt valmis saada. Tänu oma suurusele oli see ju raske sõna kõige otsesemas mõttes. Kui tavaline 25-cm kõrgune küünal kaalub kilo ja ma suudan seda vabalt käest keerata, et lilli paremini voolida, siis selle küünlaga ma seda teha ei suutnud. :D Ja kuna akrüülitööd tuleb teha õhupuhasti all, siis nojah - otsisin oma käterätid välja, tegin küünlale "pesa" ja hakkasin ise selle ümber ennast väänama.
Kokku võttis küünla tegemine mul neli lõunat-õhtut (pluss veel vahepealsed pooltunnid lõppviimistluse jaoks). Aga valmis ma selle sain :) Ja lõpuks tuli see üsna kena ka.

Vasakul minu "klassikalise" pikkusega küünal
ja paremal 60 cm kõrgune küünal