neljapäev, 27. veebruar 2014

Ühe loo lõpp


Olen beebiraamatuid nüüdseks teinud pool aastat ja viimased kuu aega sügavalt järele mõelnud, kas nendega jätkata või mitte. Otsus ei tulnud kergekäeliselt - vajan muutust ja tõmban nendega otsad kokku. Miks? Põhjendan selle huvilistele ära. 

Raamatute tegemine on olnud nii rõõmustav kui kurnav. Rõõmustav, sest kui raamat valmis, on see kellelegi rõõmutoojaks ja endalgi uhke vaadata. Kurnav, sest olen viimasel ajal magama saanud öösiti kell üks-kaks. Üle poolte pereliikmete pead puudutavad seevastu patja näiteks kell 21. On olnud aegu, kus ma olin ka öökull ja kui suutsin pärast 23 üles jääda, polnud probleemi - kas või hommikuni välja (tegelikult suudan seda praegu ka). Aga kui kaks ööd on juba ligadi-logadi ja päeval oleks vaja ka sada asja teha + veel väiksemate uneajal teiste käsitööd puudutavate asjadega tegeleda, on lõiv ikka väga suur.
Ja ma ei räägi tegelikult unetusest või peavalust vms. Reno ütles mulle ühel õhtul, et mul ei ole enam tema jaoks aega - kogu aeg teen mingit käsitööd! Ja Rebeka vaatab aeg-ajalt mingeid asju ja küsib, et kas need on tädile? No ikka tädile jah. Jälle mäng mängimata. Just seepärast need otsad kokku tõmbangi. Hobi jätaksin praegu veel hobiks, mitte ei muudaks seda tööks ning lapsed on parimad indikaatorid, kui asi hakkab üle käte minema.
Kahjuks või õnneks puudutab see "otsad kokku" lugu tõesti vaid beebiraamatuid, kuna muid tellimusi lihtsalt nii palju ei ole. Nendega saan hakkama. Beebiraamatute jaoks aga tellin paberid välisriigist ja kuni need tulevad, on soovijatest nimekiri pikk ja nii juhtubki, et paberite saabudes tuleb mul valmis teha 20 raamatut korraga. Lihtsalt ei jaksa!

Kui ma kunagi oma põhitööst väsima peaks, siis usun, et kaalun käsitöö põhitööks muutmist. Kuniks aga lapsed kasvavad ja uksi ei pauguta (veel!), püüan asju veidi lihtsamana hoida.

Need, kes käsitööna tehtud beebiraamatust minu otsuse tõttu ilma jäävad: ärge olge pahased. Teil on ilmselt ka need väikesed kodanikud kas juba olemas või kohe-kohe sündimas. Ei ole tegelikult vahet, kuhu te tähtsad asjad üles kirjutate, mälestused jäävad teiega nagunii.  Raamatupoed täiustavad oma valikut ka ikka igal aastal, sest soovijad muutuvad nõudlikumaks ning ka häid käsitöömeistreid on Eestis väga palju. Ehk keegi võtab vaevaks ja hakkab neid pisut erilisemaid raamatuid veel tegema.



Kõigile vaid parimat!
Kairi

1 kommentaar:

  1. Minul selline kysimus et kuna te enam beebiraamatuid ei tee, ehk oskate öelda kus kohast v6iks leida selletaolisi sisusi, m6tlesin et teen ise aga sain suure punnimisega 2 lk. Tahaks kuskilt m6tteid leida et mida siis sinna t2psemalt märkkida v6iks aga no kuskilt ei leia. Ja kui ma nyyd poest ostaks raamatu et sealt mingeid m6tteid saada siis jääbki mu projekt ilmselt katki. V6i on ehk teil omal m6ni näidis mida jagaksite kui oskate mind aidata selle sisu osas ehk kirjutaksite mulle. Elery.tiits@gmail.com
    vastust oodates ja ette t2nades elery .

    VastaKustuta