Tegin valmis ühe tütarlapselikult roosa märkmiku. Kõvad kaaned, formaadilt A5, sees 56 tühja valget lehte ja köidetud copti köites. Peale panin peegelpaberi ja ühe ilusa-ilusa mustrilise roosa paberi ning kaunistamisega ei liialdanud - roosa paber ise on juba vaatamisväärsus omaette. Paar kärtsumat roosat paela, tüdruku nimi ja üks topeltliblikas ka.
kolmapäev, 25. september 2013
pühapäev, 22. september 2013
Loetamatud sõnumid
![]() |
Pettumus missugune |
MA EI SAA NEID LUGEDA!
Uskuge või ei, aga postkasti logides oli seal uusi sõnumeid vaid kaks! Nii et kes iganes mulle facebooki ka ei kirjutanud - soovi korral palun tehke seda kas uuesti või veel parem, kirjutage otse meilile
kairitehtud@gmail.com
Tean, et sellist jampsi on juhtunud veel mõnel facebooki lehe omajal. Ma ei ignoreeri kedagi - vastal ALATI kõigile kirjadele. Selle eelduseks on vaid see, et kiri jõuab kohale!
Seega kõigepealt vabandan suhtlusvõrgustiku mittelollikindlust ja kordan - kes tundis millegi vastu huvi, kirjutage mulle uuesti. :)
Vahvat sügise algust!
reede, 20. september 2013
Suur beebiraamat
Peaaegu kuu tagasi kirjutas mulle Katre, kes uuris beebiraamatu tegemise võimaluste kohta. See on see Katre, kes peab üsna populaarset blogi "Hele valgus". Tulevased emad ilmselt leiavad sealt üsna palju äratundmisrõõmu :).
Aga tagasi raamatute juurde: olen teinud siiamaani esimese eluaasta raamatuid, kus igal lehel lapse kasvamise üldandmed ja teisel pool koht pildi jaoks. Seekord leidsime kirjavahetuse käigus, et teeks midagi suuremat ja asjalikumat. Midagi sarnast poes müüdavatele aga ometi teistsugust - rohkem oma. :)
Kuna mul on kodus olemas kolm erinevat beebiraamatut (igal lapsel oma, mitte ühel lapsel kolm tükki) ja mitte ükski neist ei ole minu arvates päris parim (kui üldse, siis võiks kiita Anne Geddese oma; Puhhi beebiraamat on küll minu arvates üsna suur õnnetus - puudub päris palju huvitavaid elemente ja osade järjestus on ka kuidagi segane), siis võtsin vaevaks neist kõigist üks parem versioon kokku panna. Kasutasin ka kunagi beebiveebi ja osa ideid on pärit sealtki.
Igatahes tegin põhja, saatsin Katrele ülevaatamiseks ja ta valis siis välja, mida jätta ja mida välja võtta. Lõpuks sai raamat üsna mahukas - 40 lehte.
Tegin selle Katre soovil nii, et kirjutada saaks paremale ja vasakule jääksid kohad piltide jaoks. Kasutasin erinevaid mustrilisi pabereid - sai neist kolmandik kaks korda aga mahukam osa on siiski kõik erinevate paberitega.
Peale panin tüdrukuga digitempli, millel muutsin klotsil nimetähti (Photoshop on mu suur abimees). :) Ema-isa on tulevasel ilmakodanikul mõlemad K-tähega, seega kasutasin ka klotsil seda tähte, ning uue preili potentsiaalse nime esitäht on A, seega panin ka selle. Kui peaks juhtuma, et nimi tuleb mõne teise tähega, loetagu A-täht lihtsalt tähestiku esimeseks täheks.
Nüüd sain lõpuks raamatu ka köidetud ja see läheb ruttu-ruttu teele.
Rõõmsaid hetki emale-isale ja rahulikku tulekut väikesele preilile.
neljapäev, 19. september 2013
Kaaned, kaart ja papud
Pulmas käidud ja palju ilusaid mõtteid meeles, otsustasin oma järgmised tööd ära lõpetada. Mõni tuli küll alles nädala alguses aga no uued asjad ON paratamatult alati põnevad.
Esiti siis ühed kaaned abielutunnistusele, mille puhul sooviti, et need oleks ühele varasemalt tehtud kaardile sarnased. Kõik muu oli teostatav, küsitavaks jäi vaid pandla olemasolu. Ja tänu minu oskuslikule oma asjades tuhnimise oskusele leidsin veel viimase kahe südamega pandla ka. Aga nüüd on küll kõik - tuleb uued tellida. :)
Teiseks tegin valmis ühed papud. Neid pole ka ammu heegeldanud. Päris mõnus oli. Tahtis neid Anette, kes eelmised tellitud papud katsikukingitusena päris vahvalt pudeliga ühendas. Näitan seda ka. Pudel siis Anette tehtud ja papud seal varsti vist juba aastavanused.
Teisipäeval küsis Kertu, kas ma jõuaks reedeks ühe ristimiskaardi teha? Jõuaks küll, ainult et mul polnud aimugi, milline võiks üks ristimiskaart olla. Ja muidugi tuli google appi. :) Tuleb tõdeda, et pulmakutsete ja sünnipäevakaartide osakaal on seal ikka kordi suurem. Aga no mõned mõtted sealt ikka sai ja ühe tegin siis järele ka. Nimeline ristimiskaart Marii-Loviisele. Värviks jätsin valge, sest nii ristimisel kui leeritamisel on selle värvi kasutamine kombeks.
Teine pähkel oli sisutekst. No jälle ei tea, mida ristimiseks soovitakse. Suuresti vist kirjutatakse kaartidele mõni salm või rida Piiblist, aga mul küll ühtegi sobivat kohe ette ei visanud (mis siis, et ülikoolis sai ühe kursuse raames Piiblit üsna usinalt loetud). Õnneks leidsin jälle täiesti suvalisest kohast ühe pasliku salmi ja nii siis seekord saigi üsna armas kaart tüdruku ristimiseks.
Ümbriku tegin seekord kaardile ka - sellise, nagu Liisu ja Miku pulmakaardilgi. Vahvam ikka kui tavaline poeümbrik.
Esiti siis ühed kaaned abielutunnistusele, mille puhul sooviti, et need oleks ühele varasemalt tehtud kaardile sarnased. Kõik muu oli teostatav, küsitavaks jäi vaid pandla olemasolu. Ja tänu minu oskuslikule oma asjades tuhnimise oskusele leidsin veel viimase kahe südamega pandla ka. Aga nüüd on küll kõik - tuleb uued tellida. :)
Teiseks tegin valmis ühed papud. Neid pole ka ammu heegeldanud. Päris mõnus oli. Tahtis neid Anette, kes eelmised tellitud papud katsikukingitusena päris vahvalt pudeliga ühendas. Näitan seda ka. Pudel siis Anette tehtud ja papud seal varsti vist juba aastavanused.
![]() |
Anete kaunistatud pudel minu tehtud papudega (märts 2013 nagu näha) |
![]() |
Värsked papud septembrist 2013 |
Teisipäeval küsis Kertu, kas ma jõuaks reedeks ühe ristimiskaardi teha? Jõuaks küll, ainult et mul polnud aimugi, milline võiks üks ristimiskaart olla. Ja muidugi tuli google appi. :) Tuleb tõdeda, et pulmakutsete ja sünnipäevakaartide osakaal on seal ikka kordi suurem. Aga no mõned mõtted sealt ikka sai ja ühe tegin siis järele ka. Nimeline ristimiskaart Marii-Loviisele. Värviks jätsin valge, sest nii ristimisel kui leeritamisel on selle värvi kasutamine kombeks.
Teine pähkel oli sisutekst. No jälle ei tea, mida ristimiseks soovitakse. Suuresti vist kirjutatakse kaartidele mõni salm või rida Piiblist, aga mul küll ühtegi sobivat kohe ette ei visanud (mis siis, et ülikoolis sai ühe kursuse raames Piiblit üsna usinalt loetud). Õnneks leidsin jälle täiesti suvalisest kohast ühe pasliku salmi ja nii siis seekord saigi üsna armas kaart tüdruku ristimiseks.
Ümbriku tegin seekord kaardile ka - sellise, nagu Liisu ja Miku pulmakaardilgi. Vahvam ikka kui tavaline poeümbrik.
pühapäev, 15. september 2013
Liisu & Miku
Kümnenda klassi lõpus (see oli juba üsna ammu), hulga juhuste kokkusattumisel, sain tuttavaks ühe väga särtsaka ja mõnusa Mare-Liisiga. Suhtleme siiamaani, vahest rohkem, vahest vähem, aga üksteise eludega oleme hästi kursis.
Suve keskel rõõmustas ta meid teatega, et nad Mikuga (tegelikult Mihkliga) teevad oma kooselu ametlikuks! Hurraa!
Esiti asusime põgusalt kutsete täiustamisele. Põhjad olid neil olemas (ornament kutsel), vaja ainult kuidagi ilusamaks teha. Okei, kuna tubli Leila oli just hiljuti soetanud endale Sizzixi, siis muidugi arvasin ma kohe, et seda saaks ju imehästi ära kasutada. Ja kuna kiire oli sõna kõige otsesemas mõttes, siis läks mu hea Maku linna sobivat lõiketera ostma ja siis Leilalt masinat laenama. :) Tõelise koostöö tulemusena saime "kiire on" kohta päris soliidsed kutsed.
Pärast seda oli aega. Pulmavärvid olid neil kreemikas ja lilla. Leppisime kokku, mida ja milliste mõõtudega nad tahavad ning sain siis asjatama hakata.
Kuigi esialgu oli plaan teha küünlad lilledega, mil lillakad südamikud, jäi Liisule netis silma hoopis miski muu. Ma olen vaadanud isegi Tiina Pulleritsu töid - väga ilusad - ja leidis siis ka Liisu sealt ühe sellise töö, mis talle väga meeldis. No ütlesin, et võin proovida midagi sellist teha, saab kõik ikkagi ühest kohast. Leiutasin siin siis tehnoloogiat ja proovisin nii- ja naapidi aga lõpuks jäi peale ikkagi puhas šabloonivaba käsitöö. Tegin endale Photoshopis näidise ja vihtusin selle siis küünaldele joonistada. Polnudki kõige hullem ja ilus jäi ka.
![]() |
Tiina Pulleritsu tehtud küünlad |
![]() |
Minu tehtud, midagi sarnast |
Lisaks valmisid album ja külalisteraamat. Albumis kasutasin seekord musta sisuplokki (23x24,5 cm, 30 lehte). Seevastu külalisteraamatu sain teha jälle teistsuguse. Mõlkus mul siin juba pikemat aega meeles veel proovida seda eeltäidetud lehtede varianti. Lehtede tegemisega probleemi ei olnud, vaatasime üle, mida vaja, ja tegime ära. Aga kõige suurem häda oli rõngasklambrite kinnitamisega. Päris naljakas oli, kuidas me Makuga üritasime pihta saada, mismoodi neid siis ikkagi nõnda kinni saada, et nad kaante küljest ära ei kukuks. Kaasasolevad vidinad meid lõpuks ei aidanud. Õnneks on meil kodus olemas needitangid, Maku tõi enam-vähem sobivad needid ka ja nii ta siis tegigi minu valmistatud kaaned rõngastatuks. Oh, mis koostöö!
![]() |
Külalisteraamat |
![]() |
Album |
Lõpuks tegin asjade juurde ka ümbrikukarbi. Kuna külalisi tuleb eelduste kohaselt palju, sai ka karp suur. Tegelikult lausa nii suur, et kõik asjad mahtusid sinna sisse ka. :)
Mõnusat pulmapäeva asjaosalistele!
Kuna meie saame ka selle pulmalaua taha istuda, panen kingituseks tehtud rahakaardi pildi samasse postitusse.
Esialgsest plaanist teha lillede ja ornamentidega kaart sai lõpuks liblikatega üllitis. Liblikate all olev ornament on nõelaga torgitud (võttis täitsa aega ja tõdesin, et on üsna jama, et sõrmkübarat majas pole). Muidu kasutasin pulmavärvidest lillat, lisasin peegelpaberi "võlu" ja natuke mummuuputust ikka ka. :)
Sees on kaardil rahatasku ja ümber tegin samas toonis ümbriku. Paelaga kinni ja valmis!
neljapäev, 12. september 2013
Pokaalid

Et me isiklikult oleme tundnud nii mõnigi kord sealset vastutulelikkust, ütles Maku, et ma võiks teha ülemusele ja tema naisele firma sünnipäevaks pokaalid. Tükki küljest ei võta, seega otsustatud. Pokaalid graveerimisse ja kaunistada.
Lillede südamikud said rohekad, sest Wako logo on roheline ja tegemist on siiski enam sünnipäeva- kui pulmakingiga. Niisiis sellised vahvad pokaalid.
Pokaal juubeliks
Õnnestus mul lõpuks ära teha ka üks veinipokaal.
Nimelt siis tellimus 75-aastaseks saavale naisele sünnipäeva puhul. Üheks sünnipäevalapsele meeldivaks värviks oli lilla, seepärast said ka lillakad südamikud ja soov oli, et mida suurem pokaal, seda parem. Õnneks ma midagi sellist leidsin ka - XXL pokaal.
Graveeriti see seekord käsitsi ja härra tegi numbri kõrvale ka mingi oksakese. :) No hea küll, las siis olla.
Lilled juurde ja valmis!

Nimelt siis tellimus 75-aastaseks saavale naisele sünnipäeva puhul. Üheks sünnipäevalapsele meeldivaks värviks oli lilla, seepärast said ka lillakad südamikud ja soov oli, et mida suurem pokaal, seda parem. Õnneks ma midagi sellist leidsin ka - XXL pokaal.
Graveeriti see seekord käsitsi ja härra tegi numbri kõrvale ka mingi oksakese. :) No hea küll, las siis olla.
Lilled juurde ja valmis!
Õnne Mammale!

Kaaned ja album
Piiale ja Taurile sai tehtud esimene suurem komplekt asju. Nüüd küsis Piia komplektile juurde ka abielutunnistuse kaasi. tegin need sama paelaga aga vot sama kangast enam leida ei õnnestunud. Siiski - muster on sees ja üldmuljena läheb kogu komplektiga kenasti kokku.

Ja siis kirjutas mulle Eda. Tahtis ta pulmapiltide jaoks albumit. Teravama silmaga inimesed näevad, et pulmad ei ole sugugi tänavused (erinevalt minu eelnevatest töödest) :D Seega album pulma-aastapäevaks. Lõpuks vaja ju need ilusaima päeva pildid kuhugi kenasti tallele panna.
Andis ta albumi tegemiseks üsna vabad käed. Ütles vaid, et albumil võiks olla midagi punast.
Võtsin siis kätte ja proovisin ära ka liimitavate kivikestega töötamise. Ja tuli hästi välja! Albumi punasel paelal seega Swarovski kivid (jeah - luksus). Ja köitmisel tahtsin ka proovida jämedama paelaga köitmist - jäi mõnus. Teen sedasi ilmselt teinekordki.
Ilusat pulma-aastapäeva Edale ja Marekile!
Suur-suur küünal
Juba hea tükk aega tagasi kirjutas mulle Marge, et kas ma küünalt täispikkuses ka lilledega kaunistan. Ikka kaunistan.
Ja siis tuli vastus, et küünal tuleb veidi pikem - 40 cm. Okei.
Ja siis tuli teine vastus, et küünal tuleb veel veidi pikem - 60 cm. Okei.
Esiti tundus suur aga no pole hullu. Ja kui ma selle kätte sain ja karbist välja võtsin...see polnud lihtsalt suur, see oli SUUR! Ausalt!
Ja pärast kõigi eelnevate tööde lõpetamist võtsin siis selle tegemise käsile. Oeh, te ei kujuta ette, kuidas ma võimlesin, et küünalt valmis saada. Tänu oma suurusele oli see ju raske sõna kõige otsesemas mõttes. Kui tavaline 25-cm kõrgune küünal kaalub kilo ja ma suudan seda vabalt käest keerata, et lilli paremini voolida, siis selle küünlaga ma seda teha ei suutnud. :D Ja kuna akrüülitööd tuleb teha õhupuhasti all, siis nojah - otsisin oma käterätid välja, tegin küünlale "pesa" ja hakkasin ise selle ümber ennast väänama.
Kokku võttis küünla tegemine mul neli lõunat-õhtut (pluss veel vahepealsed pooltunnid lõppviimistluse jaoks). Aga valmis ma selle sain :) Ja lõpuks tuli see üsna kena ka.
Ja siis tuli vastus, et küünal tuleb veidi pikem - 40 cm. Okei.
Ja siis tuli teine vastus, et küünal tuleb veel veidi pikem - 60 cm. Okei.
Esiti tundus suur aga no pole hullu. Ja kui ma selle kätte sain ja karbist välja võtsin...see polnud lihtsalt suur, see oli SUUR! Ausalt!
Ja pärast kõigi eelnevate tööde lõpetamist võtsin siis selle tegemise käsile. Oeh, te ei kujuta ette, kuidas ma võimlesin, et küünalt valmis saada. Tänu oma suurusele oli see ju raske sõna kõige otsesemas mõttes. Kui tavaline 25-cm kõrgune küünal kaalub kilo ja ma suudan seda vabalt käest keerata, et lilli paremini voolida, siis selle küünlaga ma seda teha ei suutnud. :D Ja kuna akrüülitööd tuleb teha õhupuhasti all, siis nojah - otsisin oma käterätid välja, tegin küünlale "pesa" ja hakkasin ise selle ümber ennast väänama.
Kokku võttis küünla tegemine mul neli lõunat-õhtut (pluss veel vahepealsed pooltunnid lõppviimistluse jaoks). Aga valmis ma selle sain :) Ja lõpuks tuli see üsna kena ka.
Vasakul minu "klassikalise" pikkusega küünal ja paremal 60 cm kõrgune küünal |
Tellimine:
Postitused (Atom)