Peidetud Belgia piste

Sain ühe Belgia pistes köite ka tehtud lõpuks. Käsitöölise soovituslik oskus (ilmselt). :)

Leila käis mõnda aega tagasi Mailise juures märkmiku tegemise koolitusel. Mul oli ajaga veidi kitsas käes ja no mis seal salata, eks ma olen seda teemat Youtube'i pidi edasi ja tagasi kerinud kah. 

Nüüd Leilal külas käies vaatasin tema tehtud märkmikku ja eks sõrmed sügelesid - pidin ära proovima.

Leila jagas mulle kokkuvõtet õpetusest, lugesin selle läbi ja lõikasin A5 formaadile sobivad tükid välja (suuremad siis kui Leilal olid). Panin õhtul siis ruttu-ruttu näpud tööle ja lasin Makul ka magneti kinnitada ja augud teha ja kuna seda sai tehtud söögitegemise kõrvalt (nii põnev oli ju), siis muidugi said augud valesti ja magnet viltu :D Aga mõte on see, mis loeb, ja ära tegin!

Teise märkmiku tegin korralikult, rahulikult, aga sisusid praegu sisse õmmelda ei viitsinud. Mhmh, laiskus! Igatahes on mul nüüd riiulis kaks oma Belgia moodi pistetud märkmikku. Eks ma ürita neile rakenduse ka leida. :)

Keelekiiks:
(Muide ma üritasin EKI abil saada kinnitust sellele, et see Belgia piste ikka suure tähega käib. Ise kirjutaksin selle esimese hooga väikesega aga no keelenõu puhkab veel tuleva nädalani ja nii ma olengi 50% kindel. Igatahes reeglistikus on kirjas, et kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna. Aga segadusse ajab kenasti üks märkus: Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik. Näiteks kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik, siis tahame sellega märkida, et ta on prantsuse rahvusest, või toonitada, et ta esindab prantsuse rahvuslikku maalikunsti; vrd Prantsuse maalikunstnik = Prantsusmaa maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt. 

Nii et siis trallallaa, ongi jama majas! :D Kas on tegemist siis belglaste pistega või Belgias kasutusel oleva pistega...pistab-pistab. Kahtluse korral soovitatakse aga kasutada suurtähte. Ma praegu kahtlen! Aga kui 11. augustil telefonile vastaja(d) jälle kohal on, siis saab ehk asjasse selgust).

Haldi & Artur

Haldi kirjutas mulle esimest korda eelmise aasta novembris. Teemaks tänavu suvel toimuvad pulmad ja tema ning peiu soovide täitmise võimalused.

Pidasime pikka-pikka kirjavahetust (kokku üle 120 kirja - tore, et gmail neid loendab), otsisime ilusamaid ja sobivamaid lahendusi ning võimalusi, proovisime erinevaid variante ja valisime meeldivamad (no mina ei valinud, noorpaar tegi seda).

Pulmad olid taevasinist tooni ja komplekt sai üsna suur. Muide, teate üldse, kui palju on taevasiniseid toone? Mina tean - lõputult - päikeseline, vihmane, talvine, suvine, pilvine, sombune, sügisene, tormine jne taevas. Ja kui proovida leida taevasinist paela...pfff...ausalt, jube keeruline. 

Igatahes sobiliku taevasinise tooni me lõpuks saime ja kasutusse see läks!

Kutsed said valmis esimesena ja neid olen ma vist juba ka eksponeerinud. Südamekujuline pannal ja kaks paela, valge ja sinine. Sees oli kutsel ka vaheleht vajaliku lisainfoga. Nüüd eksponeerin seda ka. :)

Teise asjana sai valmis laegas, mille algselt pidi tegema peigmees Artur ise. Töökoha vahetuse tõttu aga nii hästi ei läinud. Küsisin oma mehelt, kas tema ei oleks nõus ühte laegast tegema, sest pruudi soov see ju oli, ja no pärast põgusat torkimist oli Maku nõus. Ta ennegi midagi sarnast teinud, asi siis üks suuremas formaadis teha. 

Nii et võttis kätte ja tegi ära. Kaks tükki! Tumedam läks Arturile ja Haldile ja heledam on mul praegu kodus. Päris vägev laegas on muide! Hetkel on seal paelad, aga keegi juba küsis, et kas see on mu ehtekarp või? Peab usinamalt juveelipoode külastama hakkama.

Pildil olev laegas läks aga siis noorpaarile. Mõõtudelt on see nii suur, et mahutab põhja vabalt A4 asjad. Pulmaajakiri on peaaegu A4. Seega suur laegas ikkagi. Kinnitused ja pisikese käepideme ja hinged leidsin Tartu Snitty'st. Ajasime selliseid asju Makuga mööda linna taga ikka hea mitu korda. Kõik suuremad ehituspoed ja mõned spetsiifilisemad väikepoed sõitsime läbi ja täitsa juhuslikult Snitty'st pabereid jms otsides ütles sealne müüja, et reedel tulevad uued hinged ka. No muidugi sõitsin sinna siis järgmise päeva lõuna ajal tagasi ja sain, mida tahtsin! Üldmulje sai ju kõvasti vingem kui kuldsete plönnidega oleks saanud. (Jah, ütlengi plönn, sest väärt kraam nõuab täiuslikku lõpptulemust. Ennast kiitmast ma ei väsi.. :D Meest kiidan kohe eriti, sest ma sellist asja küll teha ei oskaks!)

Ja lõpuks siis tegin pikkamööda valmis ka kõik muu vajaliku: kohakaardid, külalisteraamatu eeltäidetud lehtedega, ametimärgid, lauaplaani, küünla, pokaalid, tabaluku ja kutse hõbepulma.

Tabalukku ajasin ka mööda linna taga. Nüüd on kõigile lukkudele peale pandud või graveeritud lukufirma logo vms ja graveerimiseks sobivat varianti no lihtsalt ei ole. Aga me leidsime. Tähendab Maku jälle kooberdas ühes kolapoes täiesti mõttetu kraamiga riiuli vahel ja voila! Seal see lukk mulle vastu vaatas. Õnn oli suur! 

Pokaalide osas oli Haldil mulle ette näidata üks Kerli tehtud varasem töö ja Haldi & Arturi pokaalid valmisid selle põhjal. Muide, mulle üldse (mitte üldse!) ei meeldi pokaalidele teha neid pikki joonekesi. Käsi väriseb, lakk läheb mööda, joon on kõver, dmt. Nende tegemise juures vannun ma ALATI kohutavalt. Hea, et lapsed sel ajal magavad. Sõnavara on halb, väga halb. Samas tulemus on lõpuks hea. Päris hea!

Muude asjade puhul ma õnneks pahasti ütlema ei pidanud ja kõik tuli kenasti välja. :)

Ühte asja tahaks siiski külalistele veel südamele panna küll. Ikka veel. Ja mis siis, et minu blogi loevad ilmselt pigem pruudid kui külalised, aga ikkagi: olge nii head ja pidage kinni noorpaari antud RSVP kuupäevadest! Neid ei panda kutsele ju niisama, et ah, anna siis mingi kümendaks juuliks enam-vähem teada, kas tuled pulma või ei. No niisama, siis tean, mitu kartulit ma keeta lasen. Õigel ajal teatamine näitab austust. Ja kui ikka ei taha pulma minna, siis andkegi teada, et kahjuks ei ole võimalik osa võtta. Või kui ikka ei ole sugugi kindel, kas saate minna või mitte, andke teada viimane kuupäev, kui oma tulekust või mittetulekust teada anda saaksite. Kõik noorpaarid ei ole nii külma närviga, et külalisi pärast oma "ma ikkagi tahan tulla" sooviga kuu peale saata. Catering (või kokast vanaema) arvestab nägude ja toidukogustega ja ma arvestan kohakaartide ja lauplaaniga ju samamoodi nägusid. Pole nime, pole kohta. Või on siis kolm korda ümber tehtud plaan või raisku läinud kohakaardid. Jah, ega polegi hull paar kaarti juurde teha. Aga on üsna hull hakata muutma kohaplaani. Ausalt. Ja sellepärast ma õnneks olen jätnud selle töö alati viimaseks. :D 

Jei, sain vingutud! Täiesti õige vingumine on. Ma olen saanud viimase kolme aasta jooksul olla päris palju külaline ja mul on olnud päris mitu korda võimalus ka abistaja rolli võtta ja just seepärast ma võingi vinguda, vähemalt oma blogiski. Pruut ja peigmees ei pea külalise tegematajätmise pärast põdema. Nende päev, nende otsused. Kui külaline on otsustamisvõimetu, ei pea noorpaar hiromant olema ja aimama, kas külaline tuleb või mitte.

Aga hea küll, täna on ikkagi Haldi ja Arturi asjade näitamise päev!

Nii et nautige siis asjade pilte! :)

Õnne palju-palju!