Juba pikemat aega olen tegelenud oma senise suurima tööga. Võttis kõige rohkem aega (loogiline ju!), andis pikemaks ajaks nuputamist ja sai lõpuks mulle väga armsaks. Armsaks selles mõttes, et asjad said ilusad. Vähemalt mulle meeldivad. :)
Piia ja Tauri palusid albumit, külalisteraamatut, pokaale, küünalt ja kaunistatud šampusepudelit. Küünla ja pokaalid tõid nad mulle ise. Mingeid erilisi nõudmisi asjade osas ei olnud - värviks oli sinine ja sooviks, et kõik asjad oleksid ühtlase stiiliga ja sobiksid kokku. Käkitegu (või siis mitte)!
Näidisena jätsin enda kätte väikese lauakaardi, mille abil käisin paelajahis - sain, mida tahtsin :) Ja kokkusattumusena panin alles hiljem tähele, et albumit ja külalisteraamatut kattev kangas on üsna sarnane lauakaardil ja ilmselt ka kutsel olevale mustrile. :) Pisut omapärasem kui tavaline valge.
Kõigepealt viisin pokaalid graveerimisse. Kuna sooviti ühtset stiili, otsustasin, et otsin netist üles ka fondi, mida oli kasutatud kohakaardil. No esiti tuhlasin ma umbes pool tundi tuntud fondilehekülgedel, siis mõtlesin, et peaks äkki Kristiinalt küsima, kas kutsed ja lauakaardid on tema tehtud, (sest sellise mulje nad jätavad), ja mis font on? Ja siis, täitsa äkki, otsustasin, et vaatan veel ühed galligraafilised fondid üle just i-tähe järgi. Sellel oli mõnust "jonks" üleval. Ja no muidugi oli see font üks esimesi, millest ma juba ammu silmad üle lasin (ChopinScript). Tüüpiline. :)
Igatahes graveerimisse viimiseks tegin ma kodus nimede ja kuupäeva kujunduse valmis ja panin lisaks paberile kirja ka fondi nime. Kui saavad/viitsivad netist otsida, kasutagu just seda. Ja muidugi said. Gravex on mõnikord ikka väga vastutulelik. :D
Pokaalide kaunistamisel sai aga määravaks seekord pokaalidel juba olemasolev kaunistus. Seega mingeid isesuguseid ornamente ma tegema ei hakanud ja jätkasin pokaali enda viltust disaini. Sellepärast siis on seekord lillevanik mõlemal pokaalil samasugune. Ometi ei muuda see üldpilti sugugi halvaks, vaid muudab hea veel paremaks. :)
Pudel seisis ka kapis pikemat aega ja nii mõnigi kord ütles abikaasa, et noh, teeme lahti või? Mille peale mina muidugi kisasin, et ei saa, ei ole tema oma. :D Seega see on kenasti just see šampus, mis toodi, mitte poest ostetud uus.
Aga valmis ma selle suure komplektiga sain ja ühtse mulje jätavad nad küll.
Palju-palju õnne Piiale ja Taurile!
 |
| Album A4 |
 |
| Külalisteraamat A5 |
ei ole minu tehtud kutsed ja kohakaardid :)
VastaKustutakristiina