Vana vahva raamat

Olen hea tükk aega pidanud kirjavahetust Haldiga suvise toreda sündmuse tarbeks vajalike asjade meisterdamise kohta ja sellest kirjavahetusest tuli toreda sündmuse tarbeks tehtavate asjade saamise kõrvale teine vahva soov veel. Ausalt..ma lugesin selle lause mitu korda läbi ja hakkasin naerma - kuuli kokkuajaja! :D Aga las see lause olla, kõik on täitsa õige. Näete, kui keeruliseks on võimalik ühte lihtsat mõtet ajada!

Haldi ja Arturi tuttavad soetasid endale mõnda aega tagasi päris oma maamaja, mida nüüd järgemööda täisväärtuslikuks suvekoduks kõpitsetakse, ja selleks puhuks tahtsid eelnimetatud kinkida majaomanikele raamatu, kuhu remondi ja suvekodus olemisega seotud mälestused kirja panna. Raamat pidi olema vanemat hõngu ja peale pidi sellele saama panna pildi majast. Sisu pidi raamatul olema ka pigem vanema olemisega ja esimesele raamatu lehele pidi käima pühendus.

Vanemat hõngu raamatud on minu jaoks kindlasti linase kanga ja pruunika tooniga, see viimane aga ei tähenda sugugi, et raamat peaks selle tooni saamiseks sada korda kartulipanni alt läbi käima. (Meil oli koolis üks õpetaja, kes koduse töö esitamata jätmise korral ütles alati: "No mis sul on siis töö kodus ema kartulipraadimise panni all või?"! Sõnastus ei ole 100% täpne, kuid mõte jääb samaks. Ja ütles ta seda muidugi väga mõnusal keskealisele pikaaegsele meessoost õpetajale muhedal moel.)

Seega otsisin Snittyst Räpina Paberivabriku sobiva sisupaberi, Abakhanist ja Kangadžunglist sain vajaliku katte- ja kaunistusmaterjali ja võtsin siis mõnda aega hoogu, et raamatut tegema hakata.

Muidugi oli kohe ka jama majas - minu kiidet' printer ei printinud sellisele mõnusale vanema hõnguga paksule reljeefsele paberile! Mis seal ikka. Lapsed kaasa ja koopiakeskusesse. Sealne meessoost teenindaja tegi vajaliku töö ära nagu niuhti. Peaks äkki ka koridorinurka mingi SUURE koopiamasina hankima? No paari kasutuskorra pärast ei ole tõesti mõtet, aga peab tõdema, et kontoripoodide töötajate parima müüginäoga manatud fraas - "See on väga hea printer" - ei ole alati tõsi!

Hästi, sain prinditud ja sisu köidetud, võtsin ette kaaned. Ja tegelikult nendega palju mõtlemist ei olnudki. Teadsin, et linane kangas, kotinöör ja kangast lilled peaksid sobima. Nii tegin kõik vajaliku ära ja voila! olemas see raamat oligi. 

Aga kaane kaunistamisel muidugi oli paar varjutajat ka juures. Millegipärast on nii, et olen mõnel korral juhtunud portsu otsa, kus Photopointist tellitud fotode kvaliteet on kaheldav. Pooled pildid on ideaalse tooniga, pooled tumedamad ja ikka kohe mitu tooni. Näiteks saatsin seekordki ilmutusse kollaka tooniga pildi, kuid reaalselt paberile jõudis pruunisegune variant. Iseenesest see kole ei olnudki, kuid ma ei palunud neil küll ühtegi nuppu kruttida, et pilt tumedam oleks. See ei ole ainus kord nagu eelnevalt mainitud. Võta siis kinni, miks see nii on. Masinas on mingi koll? 

Foto ja pealkirja alla saanud papil käisin servi tembeldamas ka Leila juures, sest poes oli sobiv tindi-/pigmendivalik ju olematu. Sain tumeoranži, kuid see polnud see! Leilal õnneks oli see "see" olemas ja astusin tema juurest läbi. Nii et raamatul on ka teine tegija! :D

Tänaseks on raamat kenasti uutele omanikele üle antud ja kuuldavasti jäädi sellega rahule. Mina igatahes jäin ka rahule, sest väga-väga mõnus on teha midagi sellist, mida enne teinud ei ole! 

Aitäh, Haldi ja Artur! :)