Muinasjutus jalutavad jalajäljed sulle ise vastu..
Nägin seda lauset ühes täiesti juhuslikult leitud blogis. See meeldis mulle. Meeldis kohe väga. Mõnikord tundub mulle oma hobinurga töö ka muinasjutuna..
Mul on olnud tore aasta. Õppisin väga palju ja seda kõike tänu ohtratele huvilistele. Ma ei ole kunagi ühtegi tööd teinud vastumeelselt. Küll on olnud raske ennast kella kümne ajal veel midagi tegema motiveerida, aga ilusa tulemuse nimel on ka selliseid ohvreid toodud.
Olen virtuaalselt kohtunud erinevate iseloomudega inimestega. Mõni tahab midagi rohkem, mõni vähem; mõnel on eeskuju, mõni annab vabad käed. Olen leidnud teisi käsitööharrastajaid, imetlenud tuhandeid kauneid töid ja imestanud, kust selline ilu tuleb.
Ma ei oska sõnadesse panna seda rõõmu, mida on mulle pakkunud need inimesed, kes oma asjadele on ise järele tulnud ja minuga positiivseid emotsioone jaganud. Aitäh! Olen saanud kinnitust, et ma ei teegi tühja tööd ja et see mõnele peale minu veel meeldib!
Blogi avastanute hulka suurendas märgatavalt Katrele tehtud beebiraamatu kajastus tema blogis ja mis seal salata: aeg-ajalt liigun isegi sinna lehele ja loen ja loen ja loen. Ja ütlen mõttes: "Suur-suur aitäh, et Sa suudad oma mõtteid hästi edasi anda. Ilus, lihtne, aus!" Mul pole õnneks kordagi tekkinud selle blogi juures tunnet, et peaks häbi pärast pea kõrvale keerama või pisut muigama, kas üks või teine asi on paslik. Aitäh, tõsiselt!
Ühed suurematest tänudest lähevad kindlasti Piretile, kes organiseeris ennast mulle vajaliku firma kliendiks. Nii hea, et Sa nii normaalne ettevõtja oled! :D Aitäh! Tänu Sulle said jõulueelsed beebikad valmis!
Aitäh ka kahe tõlketöö tegijale Sirjele ja Ingale. Esimene neist tõlkis prantsuse keelde beebi esimese eluaasta raamatu ja teine tegi "20 küsimust sünnipäevaks" udmurdikeelseks! Võimas, mis? Vaevalt, et udmurdi keelde tõlgitud raamatukesi siinpool palju on! Tänud veelkord, Sirje ja Inga!
Veel üks aitäh, ja mitte pisike aitäh, liigub Leila juurde, kes mulle lahkelt oma Sizzixit laenas. Tänu sellele said Liisu ja Miku pulmakutsed ilusaks tuunitud. Nüüd on mul see masin ka endal. :)
Ja kõige suurem aitäh läheb ikkagi minu kodustele, kelle ma teinekord isekalt unarusse olen jätnud. Ma ei tea kedagi kannatlikumat kui mu oma mees, kui mul on vaja mõni kiirem töö teha. Ta käib ja toob käsitööpoest vajadusel õigeid vidinaid, läheb väiksematega jalutama, puurib kaaneribadesse auke ning lõikab pappi! Super! Aitäh-aitäh! Ja tänud mu väikestele lastele, kes mind oma usinusega on alatihti abistanud (paberid kaovad, pael on tatine, akvarellid on ära plätserdatud). Aga mis rõõm see ikka oleks, kui seda jagada ei saaks. Nii et jagame siis segamisrõõmu ka, teinekord on sellest palju abi (tuletab nimelt meelde, et on aeg natuke puhata)! :)
Niisiis - jõulupüha nädala ma puhkan. Püüan vähemalt. Üks pisike töö vajab küll tegemist, aga see on suure rõõmuga tehtav töö!
Rita ja Age oma meestega - ma ei ole teid unustanud! Minu siirad siitkaudsed vabandused, et mõni asi venib, aga luban, et küll ma selle venimise eest mõned boonused lisan! Jaanuar on teie tööde kuu :)
Ja lõpetuseks - aitäh, et te kõik olemas olete! :)
Hoiame oma uksed uuele ja huvitavale lahti!
Kohtumiseni uuel aastal!
Kairi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar