Vana vahva raamat

Olen hea tükk aega pidanud kirjavahetust Haldiga suvise toreda sündmuse tarbeks vajalike asjade meisterdamise kohta ja sellest kirjavahetusest tuli toreda sündmuse tarbeks tehtavate asjade saamise kõrvale teine vahva soov veel. Ausalt..ma lugesin selle lause mitu korda läbi ja hakkasin naerma - kuuli kokkuajaja! :D Aga las see lause olla, kõik on täitsa õige. Näete, kui keeruliseks on võimalik ühte lihtsat mõtet ajada!

Haldi ja Arturi tuttavad soetasid endale mõnda aega tagasi päris oma maamaja, mida nüüd järgemööda täisväärtuslikuks suvekoduks kõpitsetakse, ja selleks puhuks tahtsid eelnimetatud kinkida majaomanikele raamatu, kuhu remondi ja suvekodus olemisega seotud mälestused kirja panna. Raamat pidi olema vanemat hõngu ja peale pidi sellele saama panna pildi majast. Sisu pidi raamatul olema ka pigem vanema olemisega ja esimesele raamatu lehele pidi käima pühendus.

Vanemat hõngu raamatud on minu jaoks kindlasti linase kanga ja pruunika tooniga, see viimane aga ei tähenda sugugi, et raamat peaks selle tooni saamiseks sada korda kartulipanni alt läbi käima. (Meil oli koolis üks õpetaja, kes koduse töö esitamata jätmise korral ütles alati: "No mis sul on siis töö kodus ema kartulipraadimise panni all või?"! Sõnastus ei ole 100% täpne, kuid mõte jääb samaks. Ja ütles ta seda muidugi väga mõnusal keskealisele pikaaegsele meessoost õpetajale muhedal moel.)

Seega otsisin Snittyst Räpina Paberivabriku sobiva sisupaberi, Abakhanist ja Kangadžunglist sain vajaliku katte- ja kaunistusmaterjali ja võtsin siis mõnda aega hoogu, et raamatut tegema hakata.

Muidugi oli kohe ka jama majas - minu kiidet' printer ei printinud sellisele mõnusale vanema hõnguga paksule reljeefsele paberile! Mis seal ikka. Lapsed kaasa ja koopiakeskusesse. Sealne meessoost teenindaja tegi vajaliku töö ära nagu niuhti. Peaks äkki ka koridorinurka mingi SUURE koopiamasina hankima? No paari kasutuskorra pärast ei ole tõesti mõtet, aga peab tõdema, et kontoripoodide töötajate parima müüginäoga manatud fraas - "See on väga hea printer" - ei ole alati tõsi!

Hästi, sain prinditud ja sisu köidetud, võtsin ette kaaned. Ja tegelikult nendega palju mõtlemist ei olnudki. Teadsin, et linane kangas, kotinöör ja kangast lilled peaksid sobima. Nii tegin kõik vajaliku ära ja voila! olemas see raamat oligi. 

Aga kaane kaunistamisel muidugi oli paar varjutajat ka juures. Millegipärast on nii, et olen mõnel korral juhtunud portsu otsa, kus Photopointist tellitud fotode kvaliteet on kaheldav. Pooled pildid on ideaalse tooniga, pooled tumedamad ja ikka kohe mitu tooni. Näiteks saatsin seekordki ilmutusse kollaka tooniga pildi, kuid reaalselt paberile jõudis pruunisegune variant. Iseenesest see kole ei olnudki, kuid ma ei palunud neil küll ühtegi nuppu kruttida, et pilt tumedam oleks. See ei ole ainus kord nagu eelnevalt mainitud. Võta siis kinni, miks see nii on. Masinas on mingi koll? 

Foto ja pealkirja alla saanud papil käisin servi tembeldamas ka Leila juures, sest poes oli sobiv tindi-/pigmendivalik ju olematu. Sain tumeoranži, kuid see polnud see! Leilal õnneks oli see "see" olemas ja astusin tema juurest läbi. Nii et raamatul on ka teine tegija! :D

Tänaseks on raamat kenasti uutele omanikele üle antud ja kuuldavasti jäädi sellega rahule. Mina igatahes jäin ka rahule, sest väga-väga mõnus on teha midagi sellist, mida enne teinud ei ole! 

Aitäh, Haldi ja Artur! :)

Pulmapokaalid

Eelmine nädal oli minu jaoks akrüülinädal. Tegin valmis ühed ammu tellitud pokaalid ja ühed vähem ammu tellitud pokaalid.

Viimaste puhul oli pulmavärviks roosa ja nii said lillede südamikud pokaalidel ka roosakad. Kujunduse osas olid ka pisikesed oma soovid olemas, seega peamurdmist palju ei olnud. Välja näevad pokaalid siis sellised:

Teiste pokaalide puhul aga küsiti neid juba ammu ja need olid ka ammu graveeritud, kuid ma ei suutnud välja mõelda, millised oleksid kõige vahvamad südamed, mis lillede asemel olema peaks. Soov oli just selline: lillede asemel võiksid olla lillakad südamed! Proovisin nii- ja naasuguseid, küsisin Maku käest, et kummad ilusamad jääks, ja lõpuks tuli ikka otsus, et pokaalile lähevad kahesugused südamed ja proovin, kuidas mõjuvad. Mõjusid küll ja üllatavalt armsalt. Lisaks panin ikka kivikesi ka. :)

Pastelne roheline

Hiljuti proovisin jälle midagi teistsugust sarjast less is more. Valmis sai pisike külalisteraamat (A5 formaadis) ja seekord spiraalköites. Tuli välja küll! Kaunistuseks kasutasin pitsi ja pulmatoonis paela. Tegelikult pidi pits olema küll kreemikas, aga  Tartu kangapoodidest ma seda päris õiget ei leidnudki. Sai selline ivory tooni. Aga sobis see ka.

Küünal sai samamoodi võimalikult lihtne - kaunistasin samade materjalidega, sama paelaga. Kuna küünal ühe õhtuga ära ei põle, siis loodan, et leegi allapoole jõudes sikutatakse ka pitsi allapoole, kuni selle ohutuse mõttes ilmselt täiesti eemaldama peab. Aga sinna peaks ikka hea mitu-mitu aastat minema!

Lillas toonis pulmad

Ühe suvise pulma tarbeks tegin valmis pokaalid ja küünla. Viimane oli seekord suur - 37 cm. Pulmavärviks lilla ja sedasi said siis ka lillede südamikud lillakad.

Küünlale tegin esialgu ainult ühe rea lilli ja no see jäi nii tühi, et lisasin neid ikka omajagu. Pilt kohe palju parem ja mina rahul!

Pokaalid said ka üsna traditsioonilised. Et aga lilled seal paremini küljes püsiksid, olen hakanud nüüd nende põhja ka töötlema. Kes ikka tahab, et pärast mõnda pesu lilled läinud oleks? Tootearendus peab ikka pidev olema! :)

Veebruar ja märts

Nagu näha, olen ma pisut laisaks läinud. Ei postita enam kohe pärast asja valmimist sellest lugu ega pilte. Ei jõua nii käbedalt enam, sada muud mõtet voolab peale ja ongi paus. 

Aga see-eest panen nüüd järjest tehtud asjad üles.

Ühele tuttavale valmis kingituseks läinud pulmaalbum ja sellega sobiv kaart. Kuna muster on tušiga pärlmutterpaberile tehtud, siis selgus, et see pärlmutter "sööb" tuši ära. Õhtul oli ilus erk punane, hommikuks oli pärmutter sellest läbi tulnud ja erksus läinud. Väikese viguriga seega need moodsad vahendid :)

Siis tegin ühe juubeli tarvis mõned kaardid. Kuna sünnipäevalaps olla peen ja pidu samasugune, tegin pitsi ja paelaga kaartide näidised. Punane on veel alles, kreemikas pandlaga sobis!

 

Ja kuna ma praegu beebiraamatutega ei tegele, siis on mul päris harjumatult rahulik olla. Arendan ennast ja õpin midagi uut! Varsti annan teada, millised tulemused on.

Pulmakomplekt suvisesse pulma

Rita võttis minuga ühendust juba päris pikka aega tagasi, möödunud aastal, ja küsis infot erinevate pulmaasjade kohta. Jutud räägitud, hakkasin tasapisi asju tegema ja nüüdseks on üks suur komplekt peaaegu valmis. Paar nipet-näpet lisa tuleb veel aja jooksul juurde, kuid need panen hiljem samasse postitusse. :)

Võin selle komplekti lugeda kindlasti siiamaani tehtutest kõige suuremaks. Komplektis on ümbrikukarp, pisike sõrmusekarp, külalisteraamat, pokaalid, šampusepudel, küünlad noorpaarile ja vanematele + vanaemale ning lõpuks ka kutsed. :)

Pokaalid

Teine pulma-aastapäeva kingitus ka, seekord pokaalide näol. Kaunistatud ikka akrüüllilledega. :)

Vaas

Juba hea jupp aega tagasi kaunistasin Olari ja Terje pulma-aastapäevaks ära ühe suuremat sorti vaasi.
Peale lasin Olari palvel graveerida luuletuse, nimed, kuupäeva ja aastapäeva numbri. Ilus vaas ilusatele inimestele! :)

Lihtsad pulmakutsed

Ühe suurema kutsehulgaga sain hakkama märtsi alguseks. Hästi lihtsad kutsed, sarnane näidis oli eelnevalt pruudil olemas. Niisiis pulmavärviks kollane, kutse paberil on hõbedased-kuldsed kriipsud või kuidas neid nüüd peenelt nimetadagi. Teksti printisin otse kutsele, sest selline oli soov. Nurkadesse said pisikesed dekoratiivsed südamed ka.

Less is more!

Komplekt lapsele

Sain valmis ühe komplekti asjadest poisile. Toonideks sinine-pruun ja tulemus üsna vahva. Pildid ja värvid valis välja Sigrid, ülejäänuga sain ise hakkama.

Beebiraamatu tagumisele kaanele sai sisse eraldi tasku, kus hoida üksikuid kaarte ja rasedaraamatut ning sünnitunnistuse kaantele sai ka kaks kinnitust - üks oli mõeldud Tallinna poolt antud sümboolsete kaante hoidmiseks - ma küll ei tea, millised need täpselt on, aga näe, midagi vähemalt Tallinnas saab! :)