Mis mu asjul viga on?

Nagu ikka, juhtuvad meil peres igasugused asjad katki minema just siis, kui see kõige vähem vajalik on. Ma ei ole sugugi käsitööd nurka visanud, vastupidi, olen vahepeal ikka uusi asju meisterdanud. Lood on hoopis sellised, et minu remondist tulnud fotokas töötas tervelt kahe fotosessiooni jagu ja keeldus edasisest koostööst. Ootan nüüd Arwestist rõõmsaid uudiseid sellest, et masin on korras, võin sellele järele minna ja siis siia uusi fotosid postitada. Tuleb ilmselt veel vähemalt nädalakese kannatada. Kahjuks.
Aga ma olen vahepeal valmis saanud kahe märkmikuga - üks neist on valgete lehtedega, teine kartonglehtedega ja pigem sobilik hoopis väikeseformaadiliseks fotoalbumiks. Proovisin nende juures teistsugust köitetehnikat ja päris huvitav jäi. Esmaspäeval lähen kartongijahile ja siis viin veel paar ideed ellu.
Igatahes, kui fotokas jälle käes, näitan pilte. Hästi ruttu. Ja neid peaks siis rohkem kui kaks tulema :) (Nutitelefoni pildid ei kõlba. Kui midagi teha, teha juba korralikult. Nii et edu remondiinimestele!)

Külalisteraamat

Ja praeguseks viimast korda räägin veel pulmajuttu.
Oma tänavusse teise pulma tegin pulmapidajatega kooskõlastades ka külalisteraamatu. See ei olnud aga tavaline tühjade lehtedega raamat, vaid pulmas kokkuköidetav teos. Nimelt printisin eelnevalt välja suunavate küsimustega lehed: nt “Esimene mõte, mis tuli, kui saite pulmakutse”, “Esimene asi, mis meenub, kui mõtlete pruudile/peigmehele” jne. Mõte osutus väga heaks, sest kokkuvõttes sai raamatusse peaaegu 40 täidetud lehte + veel lisad, mis olin eelnevalt pruuti ja peigmeest küsitledes koostanud. Nimelt edastasin neile meili teel küsimused, millele nad vastama pidid: "Ideaalne päev koos Sinuga", "Kolm laulu, mis meenutavad mulle Sind", "Kui me oleme vanad, siis me..." jms. Ja ütlen ausalt: kes noorpaari vastuseid lugenud on ja kel süda ja silmad kenasti koostööd teevad, sel oli vaja taskurätt kõrvale võtta. Mina sain vastused meili teel ja esimest korda lugedes jooksid mõlemal juhul pisarad nägupidi alla. Võrratu, kui inimesed suudavad veel midagi tõesti südamest edastada! Konfidentsiaalsuse huvides ei saa ma raamatu sisu kahjuks küll esitleda, kuid kes endalegi pulma mõnda sellist vidinat tahab, võib küsida. :)
Kokkuvõttes sai sellest täiesti ebatraditsiooniline külalisteraamat aga see-eest täiesti uhke ja aus!

Väike kokkuvõte külalisteraamatus sisalduvatest lehekülgedest

 Kaaned said aga külalisteraamatule samasugused nagu pulmaalbumil olid. Moodustavad ühtse komplekti ja saab üsna ruttu aru, millega tegemist on.

Köitmata külalisteraamatu kaaned

Pokaalid

Ühte pulma õnnestus mul noorpaari palvel teha lisaks küünlale ka pokaalid. Need on tehtud akrüüliga ning minu lemmikud! Midagi ei ole teha, aga mulle sedasi kaunistatud klaasasjad meeldivad, mis siis, et selle tegemine võtab aega.

Pokaalid enne ja pärast

Külgvaated

Pulmaküünlad

Küünalde kaunistamine sai hoo sisse muidugi jälle pulmakutse saamisest. Seekord küll juba suve teisest pulmakutsest.
Igatahes toodi mulle suur küünal (38 x 7 cm kui ma õigesti mäletan) ja tegin sellele ümber värvilised lilled. Nimed ja kuupäev sai ka kenasti peale pandud. Noorpaar saab aga nii suure küünla igal pulma-aastapäeval põlema panna ja meenutada oma ülivahvat pulmapidu!

Septembris oli veel üks võimalus teha pulmadeks küünal. Värvisooviks oli helesinine ja kaunistamisel anti peaaegu vabad käed. Küünal toodi seekord jälle ise. :)

Pulmaalbumid; märkmikud

Lükke albumite tegemiseks sain ma tänavu juunikuu alguses, kui minu üks sugulastest rõõmustas meid pulmakutsega. Tahtsin, et kink oleks enda tehtud, seega uurisin netiavarusi ja loomulikult leidsin palju põnevaid lehekülgi ja fotosid sellest, kuidas koduste vahenditega ise albumeid teha. Inspiratsioon oli vinge ja tulem on siin.

Esimene pulmaalbum

Ja teine pulmaalbum

Endale koju tehtud märkmik

Ühel korral, kui Liisa ja Martin meil külas käisid, läks jutt laste jutuvadale. Martin küsis, kas ma olen kõik ikka kirja pannud, mida tarka Reno on meil kodus lobisenud? Ütlesin toona, et ega eriti ei ole. Vahepeal siin üritasin aga asi jäi kudagi soiku. Sellest väikesest mainimisest sai aga selline idee, et köidaks siis oma laste arenemise ja jutuga seotu kõik ühtekokku ja vaataks, mitme aasta jagu materjali sinna mahub. Igatahes köide sai valmis. Kasutasin siselehtede täitmiseks ka laste beebiraamatuid (teate, neid, mida poest kalli raha eest osta saab ja kuhu kirja panna, kuidas laps istuma ja astuma hakkab) ning saingi ühe vahva värgi valmis. Eks ma siis otsisin üles ka Reno häid ütlemisi ja needki on nüüd raamatus sees. Päris huvitav oli endal ka meenutada, kui andekad lapsed olla võivad. Kui mahti saan, teen siia eraldi lehe Reno tarkadest mõtetest.

Meie laste raamat. Ümbrispaber on saadud healt sõbralt Siimult, kelle kodu kaunistab üks paan samasugust tapeeti! Aitäh, Siim. :)

Fotoalbum pere preilile

Sellegi albumi kate on pärit Siimu perest. Ütleme, et on hea käia nende inimeste juures, kes parasjgu remonti teevad :)

 

Minu vaba aeg

Oma vaba aega sisustan ma enamasti toimetamisega. Mitte et mul seda vaba aega väga palju oleks, aga lapsega kodus olles saab tema uneaega alati kuidagi enda tarbeks ära kasutada. Kui tahan aega ainult endale pühendada, loen midagi. Kui tahan, et ka teised sellest rõõmu saaksid, teen midagi praktilist.

Mõnda aega on mul olnud paar mõnusat hobi: küünalde kaunistamine ja albumite tegemine. Jagan nende tegevuste käigus valminud tulemeid teiega ka. Ehk inspireerib see veel kedagi sellega kas ise tegelema või midagi sellist endale saama.

Esimesed postitused tulevad pikemad ja on ülevaated tehtud asjakestest. Püüan kirja panna ka selle, miks mingi asi on tehtud just nii, nagu on, ja milline on asja "lugu". Igal tööl on oma jutt jutustada. :)

Tervitusi

Tere, siiajõudnud!

Ilmselt valetan, kui ütlen, et olen blogimist alustanud vähemalt viis korda. Neid kordi on rohkem ja alatasa lõpetan sellega, et kustutan tehtu ära, sest ma pole sellega rahul.
Sellest blogist peaks saama ühend tehtud töödest ja kodustest toimetustest. Et mõnel igavlejal oleks aeg-ajalt hea laiselda ja asjahuvilistel midagi vaadata.

Kohtumiseni
Kairi